Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keerdudest" - 11 õppematerjali

ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ
10
pdf

ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ

See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib asünkroonmootori rootorijuhtmetele nii elektromotoorjõu kui ka mehaanilise jõu. Mootor koosneb paigalseisvast osast staatorist ja pöörlevast osast rootorist. Staator koosneb staatorisüdamikust ja mähisest. Staatorisüdamik on silindrikujuline, seest tühi ja koosneb plekkidest. Mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist. Staatori mähis ühendatakse toiteallikaga. Plekke kasutatakse selleks, et vähendada mootori kaovõimsust. Staatori mähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes. Rootor koosneb rootorisüdamikust ja mähisest. Rootorisüdamik on silindrikujuline, sees on auk võlli jaoks ja koosneb plekkidest. Kui mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist, siis nimetatakse seda faasimähiseks. Rootorimähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes.

Masinaehitus → Masinaelemendid
11 allalaadimist
Takisti-reostaat-voolutugevuse reguleerimine
16
ppt

Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine

voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel viisil: pinge või takistuse kaudu. Vooluringi voolutugevuse muutmiseks kasutatakse takisteid ja reostaate. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Magnetismi kontrolltöö
2
docx

Magnetismi kontrolltöö

sin ­ siinuse nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel 4. Mõõdetakse magnetinduktsiooni, saanud nime Nikola Tesla järgi. 5. ­ vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab jutmelõigule mõjuva jõu suuna. 6. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, mille suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (B-vektor). 7. Solenoid on kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. 8. Kruvireegel ja parema käe rusikareegel. 9. Püsimagnet on magnet, mis on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. 10. 1-juhtmekeerd 2-keerdude ühine telg 3-harjad 4-vedrud 5-kontaktrõngas 6-püsimagnet Ülesanded:

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Füüsika-Elekter ja Magnet
2
doc

Füüsika: Elekter ja Magnet

laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli ­ Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli ­ Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid ­ Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim. pingeks ehk potensiaalide vaheks ­ Laengu poolt vabastatud energia .Iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Magnetism
1
doc

Magnetism

magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi ­ kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi ­ kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid ­ kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. 6. Lorenzi jõud ­ jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. FL = F/N (F- juhtmele mõjuv jõud, N-osakesre arv) FL = q * v * B * sina (q-laeng, v-osakeste kiirus, n-

Füüsika → Füüsika
46 allalaadimist
Füüsika - elekter ja magnetism
2
docx

Füüsika - elekter ja magnetism

Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged Väljavektor ­ väljatugevuse näitaja Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid ­ kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid ­ uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi ­ mesindus, mootorid mähiseid ­ takistustraat, induktiivpoolid 10

Füüsika → Füüsika
63 allalaadimist
Füüsika
2
doc

Füüsika

katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseisev osa, mootor e. pöörlev osa. Tööpõhimõte: juhmemähis pannakse püsi- või elektromag. ümber pöörlema, liikumisel muutub mähise keerde läbiv mag.voog, selles tekib induktsiooni EMI (mähis koostatakse paljudest keerdudest, siis on EMI suurem) ja seega ka U selle otstel. Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber juhtmähise (see on mähitud raudsõdamikule, et suurendada mag.voogu). El.energia ülekanne toimub kõrgel pingel, kuna 1) trafo kasutegur on suur, st. I1U1I2U2P1=P2=UI 2) el.energia ülekandel suurte kauguste taha on energia kadu suur, kuna juhtmete soojendamiseks kuluv energia on võrdeline I2-ga (Q=I2Rt) 3) sama võimsuse juures saame kadusid vähendada tõstes

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
Magnetvälja ja füüsika mõisted
4
pdf

Magnetvälja ja füüsika mõisted

kõverad. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga kui voolusuunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe reegel: püstine pöial näitab voolusunda, sõrmed ruskas vms näitavad magnetvälja suunda. Superpositsiooni printsiip: kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor on võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Solenoid ­ kõrvuti asetsevatest keerdudest koosnev ringjuhe. Kasutatakse kruvi- või parema käe reeglit. B=( 0*I*N)/l (N-keerdude arv) Pöörisväli ­ väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet kujutab endast raudsüdamikku ja sellele keritud mähist(pooli). Voolu juhtimisel pooli raudsüdamik magneetub ja tugevdab magnetvälja. Kasutatakse nt magnetkraanades, valjuhääldis. Inkvinatsioon ­ nurk Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Nikola Tesla
7
docx

Nikola Tesla

Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

b) Sektsiooni kihtide järgi uurdes ­ ühe- ja kahekihilised; c) Mähisesammu järgi ­ täis- ja lühendatud samm Vahelduvvoolumasinate staatorites kasutatakse peamiselt kahekihilisi mähiseid (a) 6 Selles on igas uurdes kaks eri sektsioonile (poolile) kuuluvat külge (ülemine ja alumine külg) Üks pool koosneb suurest hulgast (mitukümmend) keerdudest Faasimähis koosneb mitmest omavahel ühendatud poolist, mida nimetatakse jaotatud mähiseks Poolid ühendatakse enamasti jadamisi Faasimähiste telgedevaheline nurk on 120° 3- faasilised staatorimähised Lihtsaimat kahekihilist kolmefaasilist mähist saab moodustada kolme sektsiooniga (pooliga), mis on faasimähisteks A, B, C (a) Poolide teljed on üksteisest nihutatud 2/3 võrra Uurete arvu pooluse ja faasi kohta saab määrata (m on faaside arv):

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

Kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul Ei=-ktEi=-kt. mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. See ongi elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk lihtsalt Faraday induktsiooniseadus. Mõistagi on jutt magnetvoost läbi pinna, mis on piiratud vaadeldava juhtmekeeruga. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkivad elektromotoorjõud. Siis tuleb magnetvoo all mõista voogu läbi summaarse keerdudest piiratud pinna ning arvestada ka keerdude magnetväljade vastastikust mõju. Miinusmärk näitab toimuva muutuse suunda. Induktsioonivoolud ei teki ainult laboritingimustes. Kui Päikeselt lähtuv, virmalisi tekitav elektrijuga (vool) ionosfääris tekitab muutuva magnetvoo läbi vertikaalse kontuuri, mille moodustavad elektriliinid, Maa pind ja transformaatorite maandusjuhtmed, indutseeritakse selles juhtivas kontuuris vool IGIV

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun