1997. Aasta õnnetus ei olnud nii hull- umbes 40 inimest viidi haiglasse, surma ei saanud keegi. Mihama tuumaelektrijaama katastroof 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal. Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. 29.09.1957 toimus avarii keemiakombinaadis ,,Majak", mis asus Kõstõmis. Rivist läks välja jahutussüsteem, plahvatusega paiskus atmosfääri 80 m3 radioaktiivseid jääke. Saastatud territoorium oli 23 000 km3. Tehas asus kinnises linnas nimetusega Tseljabinks-40, mis praegu kannab nime Ozersk. See linn puudus geograafilistel (NL omades) kaartidel kuni aastani 1990. Tüüpiline tolle aja riigikorrale. Esimese 10 päevaga hukkus 200 inimest, kahjukanntanute koguarv ulatus 250 000-ni.
Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana, 1961-1968 Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna juhatajana. 1968. aastast kutseline kirjanik; töötanud stuudios "Tallinnfilm" toimetuskolleegiumi liikmena. Kirjanike Liidu liige 1965, juhatuse liige 1971, juhatuse presiidiumi liige 1979. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi "Pegasus" esimehena. 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis, olles üks selle organiseerijaid. Oli aktiivselt tegev
struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Eesti fosforiit on oobolusfoforiit, mis tekkis ordoviitsiumi meres elanud käsijalgsete(perekond Obolus) fosfaatseist karpidest. Maardu Keemiakombinaadis kaevandatakse fosforiiti karjääris. Tähtsamad maardlad meie vabariigis paiknevad Maardus, Tsitres, Toolses, Aseris, Saksas ja Narvas. Maailma suurimad apatiidivarud paiknevad Koola poolsaarel. Avastamine Teatavasti olid
Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust. Seejuures moodustub vees ja hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO4 Na2SO4+BaCl2=BaSO4+2NaCl SO42-+Ba2+=BaSO4 11. Väävelhappe kasutusalad. Väävelhape on ühtseks tähtsamaks keemiatööstuse tooteks. Kontaktmeetodil toodetud väävelhape on väga puhas ning leiab rakendamist laboratooriumides, ravimite-,värv- ja lõhnaainete jm. valmistamisel. Maardu Keemiakombinaadis toodetakse väävelhapet tornmeetodil, mille puhul SO2 oksüdeeritakse lämmastikoksiididega. Nii saadakse lisandeid sisaldav tehniline väävelhape, mida kasutatakse superfosfaadi tootmisel. Väävelhapet kasutatakse kiudainete, mürkkemikaalide lõhkeainete, ravimite ja teiste hapete (HCl, HNO3, H3PO4) tootmisel, naftasaaduste puhastamiseks, piirituse valmistamisel puidust, akumulaatorites elektrolüüdina jm. 12. Kalkogeenide rühm
Ta tegeleb ühiselu püsistruktuuride mudeldamisega. Väike eesti kirjanike leksikon, 1988 Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases. 1961-67 õppis Üleliidul. Kinoinstituudi kaugõppes filmidramaturgiat, hiljem töötas stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. EV Riigikogu saadik 1992-95. Valtoni esimestele lühiproosakogudele ,,Veider soov" (1963) ja ,,Rataste vahel" (1966) on tunnuslik
annaabi.ee 
