koosseisu enamuse nõusolekus Laieneb tegudele, mis on time pandud väljaspool parlamenti Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni volituste lõppemiseni LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast) - Põhiõigused on keelunormid § 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA
Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus) Karistusnorm on karistusõiguses. Karistusõiguse normi struktuur: Dispositsioon Sanktsioon
seesmiselt omaks on võtnud. Neutraliseerimisteooria pakub välja erinevaid neutraliseerimismeetodeid: 1. Kahju eitamine: Kurjategija on mingisuguses situatsioonis ja teab, et mingisugune keelunorm on olemas. Tema käitumine keelunormi rikub. Selleks, et keelunormi kehtestada, peab ühiskonnal olema mingi eesmärk. Ühiskond otsustab keelunormi kehtestada. Kehtestamise eesmärgiks peab olema mingi negatiivse tagajärje ühiskonnas ära hoidmine. Kõik keelunormid tahavad midagi halba vältida. Potentsiaalne normirikkuja mõtleb, et antud situatsioonis minu poolt sellisel viisil käitumine mitte Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 kedagi ei kahjusta, järelikult normikehtestamisel seda käitumist tegelikult keelata ju keegi ei tahtnud. Kiiruseületamise puhul tavaisiku puhul kehtib see näiteks. On teatav seos ka karistusõigusega. Karistusõiguse erinevate paragrahvide puhul meenub, et on osa paragrahve, kus
ohus, siis äkki võib piinata?) Kolm liiki piiramisvolitusi jagunevad samal viisil. Igal õigusnormil on ühel pool normi koosseis ja teisel pool õiguslik tagajärg. (Mis on koosseisu poolel ja mida tuleb mõelda õigusliku tagajärjena?) - Loanormid (kui mõelda loanormidena, siis muutub nende kohaldamine keeruliseks, kuna koosseisu on raske määratleda ning mis on õiguslik tagajärg?) - Keelunormid (praktilisem ja korrektsem on mõelda põhiõigusi keelunormidena, kuna siis on normi koosseisu poolel 1) see, mida põhiõigus kaitseb ja 2) see konkreetne põhiõiguste adressaadi poolne abinõu, mille lubatavust või keelatust me hindama hakkame, ehk: - Normi koosseisu kuuluvad: - Kaitseala - Kaitseala riive - Õigusjärelmiks on:
annaabi.ee 
