teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo katsest- süüd välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta oma keskmisest väiksemate võimete tõttu ei suutnud aru sada, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist adekvaatselt juhtida.
oma teo keelatusest aga loobub vabatahtlikult süüteo katsest- süüd välistavad asjaolud võivad välistada sellise isiku vastutuse, kes on küll pannud teo toime süüvõimelisena, kuid asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta oma keskmisest väiksemate võimete tõttu ei suutnud aru sada, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist adekvaatselt juhtida. 47
Kaudse tahtluse korral otseselt õigusvastaseid tagajärgi ei soovita, kuid isik on sellega nõus. Süüteooria ja tahtlusteooria määratlevad seda, mis on oluline tahtluse kui süü vormi olemasoluks: Tahtlusteooria järgi on tegu tahtlik üksnes siis, kui isik teadis teo õigusvastasusest. Süüteooria järgi ei eelda tahtlus teo õigusvastasusest teadmist - piisab vaid tahtlusest teo faktiliste asjaolude suhtes. (Analoogia keelueksimusega vs eksimusega faktilistes asjaoludes karistusõiguses) VÕS 104 lg 5 viitab tahtlusteooriale. Nt: võib väita, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikku- mine (TsÜS 36) saab olla üksnes tahtlik rikkumine. Kui juhatuse liige teadis juriidilise isiku maksejõuetusest ega esitanud pankrotiavaldust, siis on tema tegu (tegevusetus) tahtlik üksnes süüteooria seisukohalt. Tahtlus-
kuriteo sooritamise vahel. Piiratud süüdiv ongi isik sel juhul, kui on mõni meditsiiniline tunnus, kuid see ei ole veel sel määral intensiivne, et oleks välistatud võime aru saada teo keelatusest ja oma käitumist juhtida. Nii süüdimatus kui piiratud süüdivus tehakse kindlaks kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi arvamusega. Süü võib ka puududa kui isik ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Sel juhul on tegemist keelueksimusega. Keelueksimus tähendab ühiskonnas eksisteeriva normi mittetundmist või sellest valearusaamist § 39 (teab mida teeb kuid peab seda lubatavaks) Abimaterjalist: Inimese õiguspärase käitumise motiivideks võivad olla: · Sisemine veendumus õiguspärase käitumise motiivina õigusnormide õiguspärasuses ja õigluses · Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele
annaabi.ee 
