Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti keeleteadlaste ühist uurimisprojekti ”Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus”. Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka
tuua nende kohta universaalseid järeldusi. (slaid)On selge, et üldine grammatiline teooria peab looma raami kõikidele keeltele, mitte ainult näiteks hollandi ja inglise keelele. Need on ainult kaks suvalist keelt, mistõttu ei saa arvata, et nende keelte uurimisel saab tuua paralleele lingvistiliste fenomenidega ka kõigis teistes keeltes. Teine põhjus on see, et universaalseid järeldusi saab tuua ainult põhjaliku keeltevahelise uurimustöö tulemusena. Lingvistika peab leidma ja arvesse võtma erinevate keeleliste omaduste leviku ja nendevahelise korrelatsiooni, kui seda esineb. Lingvistika peab põhjendama keeleliste faktide esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt. Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmiseks, ja ühtlasi ka universaalsete süsteemide leidmiseks, millel põhinevad kõik loomulikud keeled.
o. maksimaalse kokkupuute tsoon kujunemisjärgus olevikuga (kaasajaga) Romaani stilistiline eripära on seotud uue maailma, uue kultuuri ja uue kirjandusliku loometeadvuse aktiivse mitmekeelsusega. Uus kultuuri ja kirjanduslik loometeadvus elab aktiivses mitmekeelses maailmas. Maailm on muutunud mitmekeelseks jäädavalt, tagasipöördumatult. Sõna, keelt hakati teistmoodi tajuma ning objektiivselt lakkasid nad olemast need, mis nad olid olnud varem. Keeltevahelise ja sisese vastastikuse läbivalgustamise tingimustes sünnib iga keel justkui uuesti, muutub selles keeles loova teadvuse jaoks kvalitatiivselt uueks ja seda isegi siis, kui tema keeleline koostis (foneetika, sõnavara, morfoloogia jne) jääb täiesti konstantseks. Erinevalt teistest suurtest zanridest tekkis ja küpses romaan just välise ja sisemise mitmekeelsuse järsu aktiviseerumise tingimustes. Seepärast saigi romaan asuda juhtima uusaja kirjanduse keele ja stiili
COM (Common Object Model) ·liidesed(= lepingud) ·kapseldus(meetodid, omadused, sündmused) QueryInterfacemultiversionaalsus ·Binaarstandard(C++, VB, ...) ·DCOM (distributed) asukohaläbipaistvus 15 .NET-processes, Common Language Runtime, MSIL, Assemblies Common Language Runtime(CLR) ·.NET-käituskeskkond haldab programmikäituse(execution management) tagab teenused(provides services) ·Hallatud kood(managed code), tagab keeltevahelise: integratsiooni(cross language integration) versioonihalduse automaatse mäluhalduse isekirjelduvad objektid(IDL-i pole vaja) "Compileonce, runverywhere" CLR (2) -metaandmed ·Kompilaatorid loovad koos koodiga ka metaandmed, mis: kirjeldavad komponente, objekte ja käitustingimusi(klassideasukohtja laadimine, koodigenereerimine, käituskontekst, ...) tagavad automaatse objektide eluea(garbagecollection) ·CLRitoetavad: Visual Basic, C#, Visual C++,
annaabi.ee 
