osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid". 1807 oli ta kirjutanud Missa C-duur (op.86) 1822-1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. 1824 7.mail toimus IX sümfoonia esiettekanne koos kolme osaga Missa solemnisest. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele.Selles zanris oli ta viimati kirjutanud 1810. aastal. Elu lõpul visandas Beethoven veel uut sümfooniat ja vaagis mitmeid ooperisüzeesid.
Washingtonis, Kuressaare vanalinn. 11. KLASSITSISM MUUSIKAS 1)Püüti luua selge ülesehitusega teoseid 2) Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud 3) Lihtne selge harmoonia ja rütm 4) Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonata---allegro. 5) Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid
*Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787.a sõidab Beethoven Viini ja kohtub Mozartiga. *Sündis 1770.a detsembris, Bonnis. *Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. *Tema õpetajaks oli Christian Gottlob Neefer. *Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja patriootliku ajastu muusika. * Järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. *Kurdiks jäädes oli tema teostes omane ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus. *Muusikalistes ideedes on äärmiselt loogiline vormistus. *Beethoveni heroilise ajajärgu teoste sisemises arengudialektikas oli iseloomulikuks positiivseks lõpplahenduseks pulbitsev tantsustiihia.
avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda,see oli üks rikkamaid õukondi. Leia Haydni sümfooniate ja keelpillikvartettide iseloomustuse põhjal, miks peetakse teda nende zanrite alusepanijaks? Haydni on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusika loojana.klassitsismiajastu uued zandrid kujunesid lõplikult välja just Hydni loomingus. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti sümfooniazandri rajajaks. Milles seisneb Mozarti loomingu erilisus? Ta oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas, sest tema arvates pidi muusika alati pakkuma naudingut
Beethovenil kasvatada vennapoeg,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile. Beethoven pöördus polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga.. Oma viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartettide loomisele. Ta suri 26. märtsil 1827. Looming: 9 sümfooniat, 5 klaverkontserti, viiuli ja tsello kontsertid, balletid, laulumängud, ooper "Fidelio",oratooriumid, missad, klaverimuusika, kammermuusika, laulud jne.
Aastatel 1817 1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadi. Samal ajal töötas ta ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Aastatesse 1822 1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Kuigi Beethoven on ise oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist, võiks vähemalt samavõrra pidada tema elutöö kokkuvõtteks viimast sümfooniat IX. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Elu lõpul visandas ta veel uut sümfooniat ning vaagis mitmeid ooperisüzeesid. Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris. ( Siitan 1998, lk 338-342) Kokkuvõte Beethoven on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes
ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks. Ent tellija, vürst Nikolaus II Eszterhzy, olevat teose kohta pettunult küsinud: ,,Beethoven, mida te jälle olete teinud?" Missa solemnise kasvatasBeethoven1823.aastaksoratooriumihiigelmõõtudesse. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Viis viimast kvartetti, üsna raskepärased ja suhteliselt vähemärgatavad teosed, jäid Beethoveni ,,loomingulisekstestamendiks" temakompositsiooniideaalideabstraksekskokkuvõtteks. 11 Beethovensuri 26. märtsil 1827 ning 29.märtsil osales temamatustel umbes10 000 inimest. 12
annaabi.ee 
