Sest antud valimis esineb mitmeid keeli ühest keelkonnast, mis peavad siiski olema lingvistiliselt piisavalt erinevad. Lingvistiline mitmekesisus on väga suhteline mõiste, mida saab kasutada vaid konkreetse probleemi puhul. Keeled võivad olla tihti ühes mõttes väga sarnased, ent teisalt väga erinevad. On leitud, et väiksema arvu keeltega keelkonnas (nt Afro-Asiatic 258 keelt) on mitmekesisus suurem, kui suure arvuga keelkondades (nt Okeaania keelkond 426 keelt). Seepäarast ei tohiks tugevalt kinni olla keelte absoluutarvus mingis keelkonnas. Selle asemel arvestatakse absoluutarvust rohkem hoopis keeltevahelisi ajaloolisi seoseid. 2. Uus keelte uurimise meetod (slaid) On kaks viisi, kuidas kindlaks teha, et keelte valim on geneetiliselt mitmekesine. Esmalt tuleb arvesse võtta hõimkondadevahelist mitmekesisust, seejärel tuleb kindlaks teha
väikesed, mis teeb nende eristamise kohati väga keerukaks. Teises alajaotuses seadsin tähelepanu alla opereti tekke ning arengu uurimise. Nagu selgus on operett tekkinud 19 sajandi keskel Prantsus koomilisest ooperist, sest rahvas oli tüdinenud tõsistest ning pikkadest heliteostest ning tahtis nüüd midagi lihtsat ja lühikest. Esimeseks operettide kirjutajaks peetakse Jacques Offenbachi, kuigi on ka vastakaid arvamusi. Tõin välja ka opereti arengu eri keelkondades, kus keskendusin saksa- ja inglisekeelsele operetile, paari sõnaga mainisin ka eesti opereti arengut. Kokkuvõttes võin öelda et jäin oma tööga rahule, kuna sain oma põhilisele probleemile vastuse ning sain ka nii mõndagi muud uut teada. 8 KASUTATUD MATERJALID 1. Kirjalikud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Operetta http://et.wikipedia.org/wiki/Operett http://209.85.129.104/search? q=cache:e0bw4XFPsrcJ:www.miksike
1.1. Sõna ema etümoloogia Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat, eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom. (ETY 2012) Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid) KEEL EMA liivi jemā vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, emä vepsa eenetsi e, εε saami eamis ungari eme neenetsi ńebba
on vaid kolm arvsõna: üks, kaks ja palju. Gordon tõestas mitmete eksperimentide abil, et kuna hõimu keeles puuduvad arvud, siis on neil raske arvutada rohkem kui kolme piires. Kriitikud oma vastuväidetes sõnavad, et siin on tegemist laiema kultuurikontekstiga. Kuna ilmselt nomaadidena (kütid, korilased) ei olnud neil tarvidust rohkem midagi kokku lugeda, siis ei kujunenud keeles välja ka vastavat sõna. ( Rannut 2007) Kokkuvõttes võib öelda, et eri keelkondades kasutatav keel mõjutab oluliselt meie mõtlemist. See võib seda täpsustada või selgitada, kui on tegemist mõistete defineerimisega või mingite arutluste loogilise põhjendamisega. Teisalt võib keel meie mõtlemist ka pidurdada, kui väitluses püütakse mitmesuguseid sõnu ja mõtteid kontekstist välja kiskuda, asendada neid teiste mõtetega jmt (Grauberg1996:107). Keel ei ole asi iseeneses Tänu sümbolite sõnade ja märkide kasutamisele on võimalik inimeste omavaheline
annaabi.ee 
