7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt? Autonoomsuse kasvamisega kaasneva emast eemaldumiseks kognitiivne areng keskmises väikelapseeas Metamälu tekkimine aritmeetika abstraktsus- miks raske lapse jaoks Lapsed saavad aru matemat. põhiprintsiipidest, konkreetse probleemi lahendamiseks
lastepsühholoogi kuulsuse. Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult. Operatsioonide-eelsele mõtlemise tasandil hakkab nende mõtlemise ja keele vahel tekkima seos. Lapsed omandavad järk-järgult üha suurema võime oma mõtete väljendamiseks keele vahendusel ja ka probleemide verbaalseks lahendamiseks. Tagajärjeks on kvalitatiivsed muutused laste mõtlemises ja keele kasutamises. Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Muutused egotsentrilises kõnes.
domineeriva moodaalsusega – kätega (puudutuste kaudu). Pimedad lapsed kasutavad visuaalse info asemel puudutuste ja kuulmise teel saadavad infot. Pimedad omandavad sõnu sama kiiresti kui nägijad, kuid nende arusaamine on teine. Pimedad on esialgu tõrksad sõnad konteksti laiendamiseks. Jõuavad pimedad mitmesõnaliste lausungiteni samas punktis kui nägijadki. Kui sõnavara ulatub 100 sõna – siis hakkavad nad oma sõnu kombineerima. VIIPEKEELE OMANDAMINE KURTIDEL LASTEL Kurtide laste keeline areng varieerub äärmiselt suures ulatuses. Mõned kurdid omandavad keelet sama hästi kui kuuljad. Kuid kui on tegemist sügava kurtusega siis tekkivad raskused. Lastel, kes sünnivad kurdina või jäävad kurdiks esimese eluaasta jooksul, on tunduvalt raskem keelt omandada kui neil, kes jäävad kurdiks pärast 1.a. Tähtis tegur: kas vanemad on kurdid või mitte – Kurtide vanemate kurtidel lastel läheb paremini kui kuuljate vanemate kurtide lastel (kogemus ja varane viipekeele oskus).
jagunevad täis- ja kaashäälikuiks (vokaalideks ja konsonantideks). Foneemide detailse uurimisega tegeleb foneetika, milles eristatakse artikulaarset (häälduslikku), akustilist (helilist) ja auditiivset (kuulmise) aspekti. Foneetilises mõttes on suulise keele ehk kõne aktid 9-st faasist koosnevad: Rääkija Kuulaja Mõte Mõte Keeline vorm Keeleline vorm Närvisignaalid Närvisignaalid Hääldusorganite töö Helilained Kuulmisorganite töö Veel on foneetikal fonoloogiline aspekt, mis uurib seda, kas antud keele häälikute vahel tuvastatavad erinevused on tähenduslikud või mitte ning foneetiline aspekt, mis uurib, milline on (peaks olema)
annaabi.ee 
