Saab julgustada vanemaid kasutada just seda keelt, mis on talle mugav. Tugispetsialisti abiga võib vanem leida teisi autismispektri häiretega laste vanemaid, et omavahel kogemusi jagada ja toetada teineteist. Samuti vajavad vanemad infot sellest, kas kakskeelsusel on kahjulik mõju nende lapsele ning kummutada erinevaid eksiarvamusi. Kindlasti ei tohi seejuures teenusepakkuja unustada, et tugispetsialistide roll on toetada pere eelistusi ja pere keelevalikuid. Töötades autismispektri häiretega lastega, kes ei suhtle verbaalselt aga kasvab kakskeelses keskkonnas on samuti vaja sellega arvestada. Peab teadma milline on lapse suhtluskeskkond ehk siis kool, kodu ja vaba aja tegevused. Milline on emakeel ja kas need kaks keelt erinevad? Oluline on teada keelte võrdluses näiteks lauseehitusi ja sõnade järjekorda erinevates keeltes. Kuna keel omandatakse sotsiaalselt suheldes, siis on oluline seda kõike teada. Selle info
Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt, aga Labov ütles et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised,
kvaliteedi tagamist. 4. Põhjalik andmebaas klientide kohta. 5. Kontroll pideva kliendisuhtluse ja kliendiharjumuste üle. 6. Võimalus juhtkonnal strateegilisi otsuseid vastu võtta. 7. Kliendi rahulolu tänu kõrgetasemelisele teenindusele. 8. Võimaldavad kiiresti ja lihtsalt koostada põhjalikke aruandeid ja statistikat. 2.6 Kliendihaldussüsteemide erinevused 1. Kõikidel süsteemidel ei ole keelevalikuid (nt. on ainult inglise keeles). 2. Osad süsteemid ei ühildu teiste programmidega. 3. Hinnad on erinevad. 4. Osad süsteemid on võimalusterohkemad kui teised. 5. Süsteemid on mõeldud erineva suurusega majutusasutustele (üks süsteem võib sobida väikehotellile, aga suurde hotelli see ei sobi). 3. Broneerimissüsteemid Booking.com Broneerimistasu pole, ilma kehtiva
Vestlus toimub viienda vooruni keeles A, viiendas toimub vahetus ning rääkija nr 1 läheb üle B-le. Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles. 2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi. See kirjeldab tüüpilist kakskeelset vestlust, kus mõlemal vestlejal on oma keel, mille raamides püsitakse vestluse lõpuni. Mõlemad vestlejad aktsepteerivad teineteise keelevalikuid, kuid kumbki räägib oma keeles. Mudelis kirjeldatud keeleline käitumine eeldab vestluspartnerilt vähemalt arusaamist teisest keelest. 3) A1 B2 A1 B2 A1 // A2 A1 A2 – mudel kirjeldab keelelist käitumist, kus kakskeelsest vestlusest kasvab välja monolingvaalne vestlus. Diasporaa, põlvkondadevaheline suhtlus. 4) AB1 AB2 AB1 AB2 – põhikeele määramine pole võimalik. Vestlejad kasutavad voorusiseselt mõlemaid
annaabi.ee 
