mõeldud. Muidu võib tekkida väga palju probleeme, kui paaniliselt keelt ja keelereegleid muuta. P. Põhjala on öelnud: ,,Nii konservatiivid kui ka liberaalid püüavad oma vaadet laiendada kõigile keelekasutuskondadele, mõistmata, et osas valdkondades peab jätma ruumi ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning teavad, mis on õige. Nemad oskaksid soovitada, kas keeleuuendajate poolt välja pakutud sõnad, reeglimuudatused on sobilikud. Tuleks leida kuldne kesktee mis sobib kõigile, nii konservatiividele, liberaadidele kui ka tavainimestele. Keelt uuendades peaks olema ettevaatlik ja mitte tegema väga suuri muudatusi. Uusi reegelid
Tegevust alustasid ka Osmani Teadusühing ( 1861), Istanbuli ülikool (1870), õpetajate instituudid, kunsti- ja käsitöökoolid ja esimene kutseline draamateater (1859). Senise õukonnakirjanduse asemel astus 1860. aastatel uuendusmeeste koolkond- liikumine, mis püüdis muuta kirjanduse mõjukaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks. Selle liikumise silmapaistvateks esindajateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi ja Namik Kemal- rahva valgustajad, Lääne kultuuri tutvustajad, keeleuuendajad, modernse kirjanduse propageerijad. Selle kõigiga saab väita, et Türgi ühiskond oli 19. sajandil jõudnud suurte muutuste künnisele. Kuigi islamiriigid ei olnud uusajal poliitiliselt nii lõhestatud kui tänapäeval, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus kujunes uuendustele vastuvõtlikuks, millele aitas kaasa nii Napoleon Bunaparte vallutusretk kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Muhammad Ali hindas
Siiski on ü võinud muutuda u-ks, muutes eelneva s-i s-ks: suda 'süda', vrd kuraliivi sidm, ja eelneva k palataalseks: uzumi 'küsimine'. Salatsiliivi keeles on samuti mitmeid uuenduslikke grammatilisi vorme, näiteks ma-infinitiivi kaasaütlev vorm, mis eriti 4 sage tegevuse kestvust rõhutavates kordustarindites: kazab kazamak 'kasvab kasvamisega, s.t jõudsalt'. Kaasaütlevat infinitiivi vormi soovitasid keeleuuendajad eesti keeldegi! Salatsiliivi keeles on ka tulevik lb on tuleviku abiverb, samakujuline sõna tähendab samuti liivit ja liivlast: lb lb 'liivlane tuleb'. Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Esimest korda mainiti liivlasi 12. saj. Nestori kroonikas. Teadlaste arvates elas 12. saj. umbes 15 000-28 000 liivlast. Praeguseks on liivlasi vaid veidi üle 200 ja liivi keelt kõneleb veel üksnes mõnikümmend inimest.
edasiarendamiseks vajalikud seadused peituvad meie keeles eneses. Veski omapärasuspõhimõte: võtta kõik meie keelest enesest – ei tähenda siiski absoluutset laenamise eitust. Võõrsilt võetud puhul toonitas ta aga kooskõlastatust ja ühtesobivust meie keele põhialustega. Semantikas sõnade ühetähenduslikkus, Aavikule heidab ette, et see ei tee vahet rõivas ja riie, mõju ja toime (mitmetähenduslikkus on keele sõnavara norm nähtus). Keeleuuendajad Aavikuga eesotsas ja keele normeerijad-arendajad Veski eestvedamisel, kes mõlemad taotlesid keele reformi, ja olid keele loomuliku arengu ja selle teadliku muutmise vastaste vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus
põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks. · Rahvusliku kirjakeele periood seostub Kreutzwaldi ja ,Kalevipojaga'; K.A. Hermanni esimene eesti keele grammatikaraamat , ta tõi kasutusele üle 100 sõna, nt sünnipäev, salakuulaja. · XX sajand, keeleuuenduste periood esile kerkib palju andekaid keelemehi J.Aavik, J.Mägiste, J.Jõgever. 1918 anti välja ,Eesti keele õigekeelsuse sõnaraamat' , kus vastandusid keeleuuendajad ning nende vastased (A.Saareste, J.V.Veski). Keeleuuendajad kaotasid Publikatsioonide liigid: · Temaatiline publikatsioon koostatakse antud teema kohta erinevat liiki dokumentide põhjal, mis asuvad erinevates fondides, arhiivides. · Nominaalse tunnuse (üht liiki dokumentide) alusel koostatud publikatsioonid, nt otsused, protokollid · Fondipõhine publikatsioon dokumendid avatakse järjest, fondide kaupa Publikatsioonide vormid (kuidas publitseerida):
annaabi.ee 
