eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka. Jagas maailma keeled kaheks. Võrdlev-ajaloolise meetodi loojad olid Rasmus Rask, Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhelm vom Humboldt. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses.
"Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas
Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12
– ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse. • Herder oli juba 1770. aastatel postuleerinud keele ja mõtte lahutamatuse, kusjuures keel on primaarne. • Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Isegi Grimmi seadust tõlgendati kui märki gooti hõimude vabadusihast. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 • H. oli palju reisinud, oskas paljusid erinevaid keeli (sh mõnda indiaanikeelt). • Tema teos “Inimkeele struktuuri erinevused” ilmus postuumselt raamatu “Jaava saare kaavi keelest” sissejuhatusena. • Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt.(loov energia ehitab rahvuse üles)
annaabi.ee 
