ja armastusest. Caremenis nagu ka teistes Mérimée tegelastes ilmneb palju vastuolulist: headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. "Carmen" annab hea ettekujutuse Mérimée loomingu omapärast ja stiilist. Ühelt poolt romantismile iseloomulikud tugevad karaktereid,kuumad kired, eksootika, nõidus, ebausk, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, teiselt poolt tõetruu esitus, asjakohased kommentaarid, kõrvalpõiked ajalukku ja keeleteadusse. Mérimée novellidele on omased psühholoogilisus ning analüüsi sügavus ja usutavus. Autori tähelepanu keskmes on alati inimese sisemaailm oma võitluste, langemiste ja uuestisünniga. Mérimée looming paneb kaasa elama ja loob psühholoogilist pinget, teisalt aga võlub jutustuse ja kirjelduse pastelltoonidega. Kasutatud kirjandus Õpik Vikipeedia
José läks vangi. Järjestikused süzeliinid. Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk, teisest küljest aga asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne. Diaalooge oli kautatud parajas koguses. Kuskil ei oldud asja keeruliseks aetud. Teos on jaotatud nelja peatükki: Esimeses peatükis tutvub jutustaja Joséga, teises Carmeniga, kolmas peatükk, teose tuum räägib Josést, tema elust ja kuidas ta Carmeniga tutvus ning selle tagajärgedest. Neljas peatükk räägib üldiselt mustlaste elust. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju elulisi näiteid
suhtlusvahend.Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.Keelte tüpoloogiline liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse (võrdlus malega). generatiivsele süntaksile • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid:
saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid" (1938)
annaabi.ee 
