3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus
sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st.
Samuti erinevad oluliselt meeste ja naiste suhted normikeelega (vt eespoolt). Teisisõnu: normikeel (ehk eesti keeleteaduses kirjakeel tema tavalisimas tähenduses) on ise üks allkeel. Sealjuures võime teda käsitada nii registrina (kuna teda kasutatakse tavaliselt kindlates situatsioonitüüpides) kui ka sotsiolektina, kuna teda valdavad kindlate sotsiaalsete omadustega inimrühmad. See omakorda lubab meil vaadelda kõiki sotsiolekte samas terminoloogias. Selline lähenemine aga nõuab keeleteaduslikult vähemalt ühte: normikeele mõiste selgeksrääkimist selle probleemiga tegelevate lingvsitide seas ja seejärel selle mõiste selgeksrääkimist keelestrateegia tarvis. 36 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia Eelnev ülevaade näitas meile mitut asja. 1. Esiteks, keelestrateegia peab määratlema selle, milliseid keeleteaduslikke uurimusi ja
Herder alustas rahvalaulude kogumist. Tema rahvalaulude kogumikus on seitse eesti laulu. Enne Herderit arvati, et rahvakultuur on tagurlik ja alaarenenud kultuur. Herder arvas, et see ongi see iga rahva kultuuri kuldosa. Siskovi raamatus oli öeldud, et vene kultuur peab olema rahvuslik, ta ei pea jälgima Euroopa mudelit. Rahvuskultuur peab põhinema keelele, rahvaluulele ja vanavene kirjandusele. S jaoks oli tõeline vene keel vana kirikuslaavi keel. Keeleteaduslikult oli see väär väide. Vene keel ei kasvanud välja kirikuslaavi keelest. S väitis, et kasvas. S arvas, et kirikuslaavi keel ongi see õige vene keel ja selle keele juurde tuleb tagasi pöörduda. See oli puhas pühakirja keel, jumalik keel. Läbi selle keele jõuab inimesteni jumalasõna. Teised euroopa keeled on lagastatud, arenenud valesti, sellepärast, et nad on läbi põimitud igasuguste valeideedega, nt pr keel. Pr keelt pidas ta eriti ohtlikuks. Kodus rääkis S ise aga pr keelt. Pr
annaabi.ee 
