kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast
keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Vaatamata keelte rohkusele on nende kõigi sisemine ehitus ja funktsioonid sarnased. Seepärast võib kõnelda keelest üldiselt. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on viis üldist omadust: 1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi;
Kõik see kuulub riikliku poliitika ka õiguspoliitika hulka. IV Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1t 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et õigusteaduse metodoloogia peab toetuma keeleteaduslikele ja keelefilosoofilistele nn. tähendusteooriatele. Klassikaline argument juriidilises hermeneutikas on: eksisteerib "sõnade tähenduse piir", mis võimaldab tõlgendamise eristamist õiguse edasiarendamisest (õiguse loomisest selle formaal-juriidilise välises tähenduses). Seadus on kommunikatsioonimeedium seadusandja ja seaduse rakendaja vahel. Keel on esimene ja oluline eeldus õiguse kehtimise jaoks. Seega on õigus keele alusel kehtiv õigusreeglite-normide süsteem.
Tunnetusfunktsiooni täidab mingi võõrkeel, suhtlusfunktsiooni aga eesti keel. Seadus peab olema tavainimesele arusaadav. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et õigusteaduse metodoloogia peab toetuma keeleteaduslikele ja keelefilosoofilistele nn. tähendusteooriatele. Klassikaline argument juriidilises hermeneutikas on: eksisteerib “sõnade tähenduse piir”, mis võimaldab tõlgendamise eristamist õiguse edasiarendamisest (õiguse loomisest selle formaal-juriidilise välises tähenduses). Õigus kui keelevorm on Hume’i järgi keele funktsioonide ülekandmine õigusele, kuigi sagedamini on keele funktsioonide ülekandmist õigusele sisustatud kui keele kommunikatiivne funktsiooni. Seadus on
annaabi.ee 
