puudub, välja arvatud juhul kui see langeb tähendusliku üksusega kokku: öö, esiee. Seega ei ole häälik keeleline märk. Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, abstraktsed, diskreetsed objektid foneemid. Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, millel harilikult tähendus puudub, nt vigasiga, merimari, kammkann jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad üksused on foneemid) Fonoloogia keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kandakanga /nk/, vene keeles Moskva koolkond loeb I ja õ samaks foneemiks. Iga keeleüksus peab sisaldama distinktiivtunnuseid, mille abil seda teistest eraldada, muud funktsioonid ei ole kohustuslikud
areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja
mütologiseerimine), hullumeelse kuju, femme fatale’i tõlgendusvõimalused Margareta tegelaskujus. -Bulgakovi ja “M ja M” kultuslik staatus tänapäeval. Bulgakov kui emblemaatiline ahistava totalitaarse režiimi all kannatav kirjanik, kes annab tunnistust on õigluse võidulepääsust ja kunsti igavikulisusest. -“M ja M” mütologiseerimise tasandid: parodeeriv ja pühalik eksisteerivad kõrvuti, üleminekute dünaamika, romaani keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine.
astsus vastu selle, kes asus väljaspool, seaduse kaitsmine (The ATeam) ja professionaalsed vesternid(6070) binaarsete opisitioonide t ähenduse loogika muutumine peategelane v õitleb korrupeerunud maailmaga, seaduse korrupeerumine, krimikirjandus Roland Barthes (19151980) *"Mütloogiad" 2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand, *erinevus CLS LS ei k äsitle võimusuhteid, aga B käsitleb keegi paneb müüte kokku, kellegi huvid on mängus, pannakse midagi tähendama argimüütide loogika k õike seda, mdia on konstrueeritud esitatakse inimestele, kui midagi loomulikku ning olemuslikku (müüt homoseksuaalsest ei ole loomulik, aga heteroseksuaalsus on loomulik) kultuuriliselt konstrueeritud müütide esitamine, mis oleksid justkui loomulikud, loodusest tulenevad
Ja omakorda see kaaluta sõna langeb sellest välja ja tühistab selle varasema teaduslikkuse. Siin pannakse kahes reas kokku keeles olev kinnisväljend, mis lõhutatakse ja asetatakse paralleelselt teadusliku keelepruugiga. Traditsiooniliselt on niimoodi, et luuletuses on olulised kõigepealt see, mida ütelda tahetakse ehk idee ja teiseks emotsioon ehk energia, kuidas seda öelda. Need on tähtsamad, kui keel, milles seda üteldakse. Krulli puhul on see ümberpööratud ehk siin tuleb keeletasand kõigepelt ning idee, mõte või arusaam elust ja tunnetest, tuleb pärast keelt. Ehk siis kirjutamist suunab ja juhib keel. See omakorda toob kaasa selle, et niimoodi ssatuvad ühte ja samasse teksti kokku erinevad stiilid või stiilitasandid, erinevatest valdkondadest pärit sõnavara jne. See Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
annaabi.ee 
