1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid; b) zanrilised raamid; c) dialoogi kasutamine; d) autoripoolsed kõrvalepõiked, e) jagunemine peatükkidesse; f) kompositsiooni põhiprintsiibid. VII Autori keel ja stiil VIII Teema ja idee
Autor ei seadnud tegelastele mingeid piire. Ta lasi neil vabalt ja kirglikult tegutseda. Selles teoses sai inimese iseloomust aru tema keele ja tegude järgi. Esimene ja kõige põhjalikum arusaam tegelase iseloomust ja välimusest tekkis alati siis, kui temaga tutvuti (jutustaja Joséga, José Carmeniga). Kohtudes alati hinnati välimust ning seejärel võis esimestest vahetatud sõnadest järeldada, millise inimesega tegu on. Peategelased olid küll vargad, pätid ja mõrvarid, kuid nende keeletarvitus jäi viisakaks. Üksteisega võidi vahel ülbed olla, kui roppusi ega labasusi ei kasutatud kunagi. José oli viisakam, Carmen vabama keelekasutusega. 4.Tegelaskuju hindamine Carmen oli väga omapärane ja harva esinev tegelaskuju. Kogu loo vältel jäi tema loomus aga samaks, ta ei hakanud elu teise pilguga nägema ega muutunud üldse. Ta oli alati vaba ja rõõmsameelne ning temas olid ühendatud kõik äärmuslikumad iseloomujooned. José ei paistnud väga millegi erilisega silma
Luule ehk poeesia. 9 10 Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kaudsõnaliseks ehk kujundlikuks. Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused. Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline; meie kubjas kullakene; Tee sa niidist piitsukene, / õlekõrrest varrekene
meeleolu. Autor väljendab oma tundeid Nõukogude Liidu valitsemise ajal. Autori suhtumisest võib välja lugeda seda, milline hirm valitses eesti inimeste hinges. Tegelaste iseloomustamisel on kasutatud autori meenutusi ja seda, millisena nägi autor kõrvalt omal ajal kaaskannatajaid. Autor kirjeldab tegelasi süngetena ja mõndasid ka vigastena, kuid sõja puhul pole see ka mingi ime. Elu sõjaajal on kohutav ja raske. Taluelanike iseloomustab kartus ja süngus. Tegelaste keeletarvitus on tavaline. Paari tegelase puhul või märgata mingit murrakut, millest alguses oli raske arusaada. Näiteks ära õta i-inge älja. Kasutatud on ka eesti keel, mis on vene keelse aksendiga. Näiteks mjis tjeil oli sjeltsimees. Tegelaskuju hindamine Enamus tegelasi, kes on metsavennad, on tugevad talupojad, kes võitlevad oma kodumaa vabaduse eest. Mõnedel tegelastel on ka sarnaseid iseloomujooni. Käitumise
Kaudne, kaunistav ütlus kõnekujundid Suurenenud tähendusühtsus Koondumine ühe kindal mõtte, sisu, idee ümber Kontrast ühtsuse leidmine erinevuses, erinevuse leidmine ühtuses Uudsus, üllatus, harjumatus Need lisareeglid ei avaldu luuletustes võrdselt. Kõne-, lause- ja piltkujundid Troop kõnekujund - Kujund paneb süvenema, kaasa mõtlema, kehtestab uusi seoseis sõnade ja nähtuste vahel. Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kujundlikuks. Lause keelemärkide jada Lausetähendus lause üldine, sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus - lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine Epiteet kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel, iseloomustavad sidesõnad Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus
annaabi.ee 
