Põldroos ütles, et ligi 40% Eesti elanikest kõneleb vene keelt. E. Põldroos rääkis pikalt, et oleks parem kui riigi keel oleks eesti keel. Sõnavõtud jätkusid. Oma ettekandega esines Elsa Pajumaa. Ta kõneles keeleseaduse töögrupi nimel. Kodukorras olnud töö ajast oli töötatud üle juba tund, kuigi sõna ootas veel kuus inimest. Otsustati et jätkatakse järmisel päeval. Järgmisel päeval jätkati kell 13.00. Esimesena kõneles Nikolai Preiman. Ta kõneles parandatud keeleseaduste projektist. Arnold Rüütel tegi Ülemnõukogu juhatuse nimel võtta vastu otsus ENSV põhiseaduse paranduse kohta, millega kuulutatakse Eesti keel riigikeeleks. Otsustati et seda arutatakse veel järgmisel istungijärgul. Järgnevatel sõnavõttudel käis vaidlus põhiliselt selle ümber, milline hinnang anda kohtuvälistele massirepressioonidele. Vastu võeti seadus ,,Täienduste tegemise kohta Eesti NSV kriminaalkoodesis".
tegevust iseeneses kunstlikult korrata, seega seadust mõttes uuesti tekkida lasta. Savigny järgi eristatakse tõlgendamise nelja elementi: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline (kvart): 1) grammatilise elemendi esemeks on sõna, mis vahendab üleminekut 9 10 seadusandja mõtlemisest meie mõtlemisse. Seega seisneb see seadusandja poolt kasutatud keeleseaduste esiletoomises; 2) loogiline element lähtub mõtte liigendamisest, seega selle üksikute osade vahelisest loogilisest suhtest; 3) ajaloolise elemendi esemeks on selle seaduse väljaandmise ajal antud õigussuhte õigusreeglitega määratud seisund. Sellesse seisundisse peaks seadus kindlal viisil peab sekkuma ning selle sekkumise liigi, selle mida uut on õigusele selle seadusega lisatud, antud element nähtavale tooma; 4) süstemaatiline element käib
seadusel uuesti tekkida. Õigusele tõlgendamine ning õiguse printiipidele vastavus muutusid väga olulisteks. ,,Savigny kvart" (ise nimetab neid elementideks, meie võime nimetada tõlgendusviiside klassikaliseks kataloogiks) 1. Grammatiline elemendi esemeks on sõna, mis vahendab üleminekut seadusandja mõtlemisest tõlgendaja mõtlemisse. Seega seisneb see element seadusandja poolt õiguskeele formuleerimisel keeleseaduste kasutamises ja tõlgendamisel nende teadmises. 2. Loogiline mõtte liigendamine. Teksti või ka tekstide ükikute osade omavaheliste loogiline seos. 3. Ajalooline elemendi esemeks on ühe või teise õigusnormi väljaandmise ajal õigussuhte õigusreeglitega määratud seisund. 4. Süstemaatiline sisemine seos, mis seob õigusteksti üheks suureks tervikus. Nagu ajaloolinegi seos pidi
1971. aastal saami konverentsi poolt heaks kiidetud saami kultuuripoliitika programm sõnastas jõuliselt uue põlvkonna seisukohad: ,,Me oleme ja tahame olla saamid, me ei ole väiksem või teistsugune rahvas kui teised maailma rahvad. Me oleme üks rahvas, meil on oma keel ja oma kultuuri- ning ühiskonnakord." Saami keele olukorrast 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti koolidesse, seda küll peamiselt nn saami aladel. Saami keeleseaduste vastuvõtmine Norras 1990. aastal ja Soomes 1992. aastal on tunduvalt kindlustanud saami keele asendit Põhjamaade ühiskonnas. Võib oletada, et põhjasaami kirjakeele loomine andis tõuke ka koolasaami kirjakeele taasloomisele 1980. aastate Nõukogude Liidus. Vene tähestikuga kirjakeeles, mis põhines peamiselt kildini murdel, avaldati 1982. aastal aabits, mõned õpikud ja luuleraamatud ning saami-vene sõnaraamat. Viimasel aastakümnel on saamikeelse õppe- ja
annaabi.ee 
