Kuna Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse, said viimased vaikselt valitseva võimu alt vabanema hakata. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja vanameelsete vahel. Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks. Kõik see õõnestas Gorbatsovi jalgealust niivõrd, et NSVLi lagunemine muutus vältimatuks. 1991. aasta detsembris kuulutasid allesjäänud liiduvabariigid Nõukogude Liidu laialiläinuks. Sellega oli Nõukogude liit lagunenud ja ühes temaga ka sotsialistlik maailmasüsteem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima, kuna teda juhiti algusest peale valesti
Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd.
Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd.
koostajatele). Tänapäeval on need leidnud tee juba üldkeelde. Õiguskeele areng vajab nii institutsionaalseid kui ka sisulisi lahendusi. Ka toona oli üle võimalik oskussõnu ülevõtta võõrkeeltest. Valiku teine ja raskem tee oli see, et valiti omakeelsete sõnade seast, aga seda tööd tehti, kuigi aega läks 14 aastat. Keele hind on seaduse hind. Kokkuvõtvalt ebatäpsuse kohta võib öelda, et me ei tea, millised on vajalikud väljendid ja väljenditele tuleb leida keeleseadusi ratsionaalselt siduv tähendus. Keeleline tõlgendus võib alguse saada ka siis, kui tekst on mitmetähenduslik. See on selline kvaliteet, mis on keelele omane. Seda loob süntaks (grammatikareeglid) ning semantika ise. Ka selline olukord on expressis verbis kirjas. Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust
annaabi.ee 
