Emakeel on keel, mille õppimist ja omandamist alustab inimene peale sündi. Emakeel kujuneb erinevalt, sõltudes esivanematest ning igapäevaselt ümbritsevast keelelisest keskkonnast. Selle omandamist alustatakse kodust ning õpe algab kõige lähedasematelt inimestelt. Esmane õpe on eelkõige eneseväljenduse ja algelise kommunikatsiooni otstarbel, kuid grammatikaõpe ja keelereeglitega tutvumine algab pihta alles algkoolist. Emakeele tundma- ning kasutamaõppimine on muidugimõista elukestev protsess ning ei piirdu vaid kogu läbitava kooliteega. Kuid milleks meile emakeeleõpetus? Eelkõige oma teadmiste ja tõekspidamiste edasi andmiseks järgnevatele põlvkondadele. Emakeel, kui riigiti erinev rahvuslik sümbol, peidab endas rahvuslikku omapära ja hulganisti kultuurilisi iseloomujooni. Enne võõrkeelte õppimist,
Ka Rootsi ajal ei saadud hakkama – ühelt poolt olid aadlikud endiselt tõlke vastu, teisalt ei olnud välja töötatud ühtset eesti keele grammatikat. Keeruliseks muutis asja ka see, et oli tekkinud kaks keelt: põhja- ja lõuna-eesti keel. • Aastal 1637 lõi Tallinna kirikuõpetaja H. Stahl esimese eesti keele grammatika, milles olid kirjas eesti keele õigekeelereeglid, tugevate saksa mõjudega. Pidevalt toimus ka piiblikonverentse, kus arutati kuidas ja mis keelereeglitega Piibel tõlkida. • 1686 tehti esimene edusamm: ilmus lõuna-eestikeelne „Vastne Testament“, mille tõlkis Kambja pastor Virginius. Täit Piiblit aga ei tõlgitudki. • Rootsi ajal trükiti ka mitmeid eestikeelseid kirikulaule, kirjutati ka mitmeid eestikeelseid luuletusi. Aastatest 1631-1710 on teada 45 eestikeelset trükist. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool • Rootsi ajal hakati Eestis andma ka kõrgemat haridust.
(4) Käesoleva seaduse §-dest 187 ja 188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 130. 19 9. ÕIGUSKEELE TÄPSUS PEREKONNASEADUSES Õiguskeel on keele üks osa. Selle grammatilise tõlgenduse eelduseks on see, et tõlgendaja tunneb keelt väga hästi. Oluline on grammatilise tõlgendamise juures, et seadusandja arvestab õigusnormi kirjapanekul nende keelereeglitega, mis antud ajahetkel kehtivad. Teine oluline asi on see, et sõnade tähendus aja jooksul muutub, seetõttu peab seaduses eksisteerima mõiste kirjeldus. Lisaks eelnevalt kirjeldatavale õiguskeele tõlgendamisele litereerimisele eksisteerib veel süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, mis tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste otsimine või nägemine. Oluline on siin normide loogiliste ja funktsionaalsete seoste otsimine.
Me ei oska seda millegagi seostada ja ei tea, miks see tunne on esmasus. Äkitselt kuuleme mingit häält, me ei tea mis see on, kuid me teame, et see tuleb ühelt kindlatl poolt - teisesus suudame määratleda suunda. Äkki läheb tuli põlema ja me saame aru, et see on hiir kolmasus. Esimene ja teine pole seotud kategoriseerimisega, kuid kolmas on seotud arusaamisega identifitseerimine. Kolmasus on seotud reeglitega keelereeglitega nt kuidas nimetada ,,hiirt". Peirce üritab anda neile baaskategooriatele loogilise seletuse esimene on absoluutne, ei vaja teist ega kolmantat; teine sõltub esimesest, kuid ei vaja kolmandat; kolmas vajab esimest ja teist. Märk võib representamen on miski, mis asendab midagi (= seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. / Märk või esitis on midagi, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või ulatuses
annaabi.ee 
