Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas Professor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest Tänapäev Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele
pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele
paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. · Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). · Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija
ei võimalda olemasolevates tingimustes saavutada soovitavaid tulemusi. Iseseisvuse taastamisel 1991. a. jäi vähemuskeelsete laste õpe vajalikul viisil ümber korraldamata, ühiskondlike muutustega kooskõlla viimata. Hoolimata sellest, et eesti keelest sai riigikeel ja vene keel kaotas Eestis oma endise tähtsuse, ei kajastunud see hariduses. Sisuliselt jätkati eesti keele õpetamist vene koolis nõukogudeaegsel viisil, mis lähtus aga endise Nõukogude Liidu keelepoliitilistest põhimõtetest ja huvidest. Et siis oli võimalik kõikjal hakkama saada vene keele kui eliitkeelega, ei olnud eesti keele oskusel tähtsust. Seetõttu ka ei väärtustatud kohaliku vähemuskeele õpet. Endise koolitüübi vastuolu uue olukorraga oli paratamatu, sest oma iseloomu tõttu ei saanud see sobida iseseisva Eesti riigi vajadustega. Keelekümblus ei ole asendus praegusele programmile, vaid valikuvõimalus, mida kasutatakse piiratud ulatuses
annaabi.ee 
