Kadus ära silp, andis oma rõhu eelnevale silbile – puudumine on oluline, mis oli Saussure mõte. Et kõik elemendid, mis pole süsteemis esindatud, on olulised. Keel ja kõne Saussure põhiline idee seisneb selles, et keeleteadus ei tegelenud keelega, kõige muuga, aga ei olnud uuritud keelt. Saussure jaotab keele valdkonda. Jaotub * keeleks ja * kõneks. Keel on abstraktne süsteem, mis on kõne aluseks. Keelt me ei õpi. Keel ei sure, keelega ei juhtu midagi. Kust läheb keelepiir, on poliitiline mitte lingvistiline otsus. Keel on dialekt, mis on varustatud armee ja laevastikuga. Kui ei, siis pole. Keelkonna piirid on suvalised, kui rääkides kõnedest (nt Valgevene dialekt võib kuuluda ka leedu keele dialekti alla vm). Et nendest raskustest üle saada, tuleb asetuda keele pinnale. Heli ja mõte, nendest vastavus võimalik ainult tänu sellele, et neid väljendab keelemärk. Keelemärk on abstraktne
kõrgune mälestusmärk Lõviküngas. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 13 RAHVASTIK Rahvastikust oli 2006 aastal flaame 58% ja valloone 31%. Belgias elab ka itaallasi, prantslasi, araablasi ja sakslasi. Välismaalaste osakaal on suurim Brüsselis (26,3%) ja Haianautis (12,8%). Hollandikeelsete flaamide ja prantsuskeelsete valloonide vaheline keelepiir, mis kujunes välja juba 15. sajandi lõpul ja mis kinnitati 1962, kulgeb piki Meneni- Ronse-Halle-Tieneni-Tongereni joont. Rahvastiku keskmine tihedus on 319 in/km2. Provintsidest on kõige tihedamini asustatud Antwerpen ja Flaami Brabant, hõredaimalt aga Ardennides paiknev Luxembourg. Flandrias elab 58%, Valloonias 32% ja Brüsselis 10% rahvastikust. Linnastumise tase on 97%. Suurimad linnad on Brüssel ja Antwerpen.
17. Germaanlaste tähtsamad kuningriigid Romaania aladel 18. Teiste rahvaste ränne (slaavlased, araablased, bretoonid, normannid) Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord. Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine Horvaadid Sava jõeni (Põhja-Serbia) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga. Bretoonid (keldid) mõjutasid väga väikest ala Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma) ..ehk viikingid. Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel
idarannik- Nad tõrjusid välja keldid 7 kuningriiki, 9. saj. "taani seadused" 1066 Normandia dünastia- William vallutaja Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord. Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine Horvaadid Sava jõeni (Põhja-Serbia) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga. Bretoonid (keldid) mõjutasid väga väikest ala Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma) ..ehk viikingid. Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel
annaabi.ee 
