Google. Mõnikord võib see tõesti nii olla, kuid allikate ülekontrollimine võib võtta rohkem aega, kui see, et minnakse kohe usaldusväärsesse kohta otsima. Samuti tasub olla kursis otsingumootorite eripäradega, näiteks kuidas otsida tervet fraasi sõna-sõnalt või kuidas jätta välja mõni konkreetne sõna. Infopädevuse alla kuulub ka info tõlgendamine, seetõttu tuleks valida võimalikult üheselt mõistetavad infoallikad. Kui enda keeleoskuses ei olda kindlad, tasuks alati üle küsida inimeselt, kes selles parem on. Arvan, et infopädevust saab endas arendada iga inimene, sest tegemist on niivõrd laia valdkonnaga, et on võimatu kõigega täiesti kursis olla. Erinevaid andmebaase on tohutult, infootsingu ja infoallikate kursus küll aitas tähtsamatega tuttavaks saada, kuid tihti jääb paarist otsinguülesandest väheks, et täielikult tutvuda pakutavate võimalustega. Seega on infopädevus oluline oskus, mida täiendatakse elu
1893-1896 ilmusid ,,Postimehes" ,,Västriku Aadu", ,,Kippari unerohi", ,,Mihkli vurrud", ,,Külmale maale", ,,Paula pulm" jm. Sellist tootlikust polnud Vilde varem kunagi saavutanud. Aga siis toimus taas käänak Vilde elus: 1896. aasta hilissuvel asus kirjanik Moskvasse. Moskvas viibisid Vilded 1897. aasta maini. Seal veedetud kuud olid kirjanikul loominguliselt vähe viljakad. Tal ei tekkinud vene ringkondadega elavamat läbikäimist ja ka keeleoskuses edenes ta vähe, kuid positiivseks momendiks oli suhtlemine sealse läti marksistlike üliõpilaste ringiga, kellega Vildel tekkis kontakd oma Tartu-tutvuste kaudu. Moskvas viibimise lõpetas kutse tulla Narva sealset ajalehte ,,Virmaline" toimetama, mida andsid väljas vennad Reinvaldid. Tema suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. aasta märtsis. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 187-188) 1901
Ta oskab vastata juba küsimustele, mis algavad küsisiõnaga kes?, kus?, mis?, samuti jah-ei küsimustele. Kolmeaastased lapsed suudavad vastata küsimustele kuidas?, miks?, millal?, ja kasutavad liitlauseid. Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 34 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See näitab, et ta hakkab tundma grammatikareegleid, kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses suured individuaalsed erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 45 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1
erinev. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Laps oskab küsimustele vastata ja hakkab ise pidevalt ,,miks?" küsima. 3-4 aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses väga suured erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need erinevused vähenema ja 4-5 aastastel näivad need olevat kadunud. 9.3. Keele omandamise teooriad Õppimisteooria. Keele õpe põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel. Õppeteooriaga ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3-4 aastaste laste seas. Keeleorganiteooria. Keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud
annaabi.ee 
