tuli hakata rahvuskeeles riigiasju ajama, kõrgharidust andma jne. Nii seal- kui siinpool Soome lahte tähendas see tohutut vajadust uue sõnavara, eriti kõikvõimalike oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl. Leksikoloog, "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" autor Andrus Saareste on öelnud: Igale keeleuuendusele tuleb vastu panna, ja kui ta siiski läbi läheb, siis on ta hea.
Morfoloogiliste opositsioonide markeerimata liikmetel on teisigi huvitavaid omadusi, mille tõttu neid võib pidada eespool esitatud definitsiooni alusel loomulikeks. Markeerimata ja markeeritud nähtuste erinevused: * markeerimata nähtused esinevad paljudes keeltes; * markeerimata nähtused on konkreetses keeles esinemissageduselt ja morfosüntaktiliselt distributsioonilt levinumad kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused; * markeerimata nähtused tekivad keelemuutuste tulemusena üldiselt sagedamini kui markeeritud nähtused; * lapsed omandavad markeerimata keelenähtused varem kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused on keele ja kõne häirete (nt afaasia) suhtes resistentsemad kui markeerimata nähtused. Tegelikult peegeldab markeerimata liikmete eelistamine suhtleva inimese
Mõned vormid võivad olla keelevastased, sellisel juhul on tegemist defektiivse muutumise e vaegmuutumisega. Puuduvad vormid on paradigma augud. Plurale tantum - sõnad, millel puudub ainsuse vorm Sinugulare tantum - puudub mitmuse vorm Ühepöördelised verbid - sõnad, mis pöörduvad ainult ühes isikus 26. Morfoloogiline markeeritus. Markeerimata - tähendab mõnikord tunnuse puudumist, olulisim tunnus on see, et on lihtsam kui markeeritud liige. Markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused. 27. Keelte morfoloogilised tüübid. Isoleerivad keeled - neis ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud. Isoleerivas keeles väljendatakse sõnadevahelisi suhteid lauses sõnajärje, prosoodiliste vahendite ja sageli muutumatuid sõnu meenutavate partiklite abil. Aglutineerivad keeled - tüvesid ja lõppe kokku liimivad keeled, kasutatakse palju seotud morfeeme,
mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus, muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast. Viiendaks, ka erisläng levib tänu arvutitele palju laiemalt kui varem ning vajab seetõttu uurimist, millised on tema seosed muude allkeeltega ja tema mõjud keelemuutustele. 6. Sotsiolekt ja murre Oma kohamurre oli 19. sajandil ainus eesti allkeel, mida kõik eestlased valdasid. Sealjuures on aga selge, et kohamurded pidid jagunema ka sotsiolektideks. Mingeid uurimusi selle kohta olemas ei ole ning pole ka tagantjärele võimalik teha. Võib küllalt suure tõenäosusega hüpoteesida, et tegu oli eeskätt sotsiaalsete aktsentidega. Aja jooksul tulid murrete kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm
annaabi.ee 
