kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge" Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! Kümme keelemurret kärsi väsind kõrvus hanguvad sinu rikka regivärsi ette põrmu langevad! Südame ma kinni köitnud sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele! ,,Igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte tohi soovid sirguda? Igavesti õhkan ilma sinu tuultest, sinu veest? Ega saja minu silma tera sinu päikesest?
hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti keelseks trükiseks. ... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud.
Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka? heliseb mu kõrva eel! Kas ei sinu parandused Kümme keelemurret kärsi mindki hüüa hõiskama? väsind kõrvus hanguvad: sinu rikka regivärsi Sinu poole püüab ihu - ette põrmu langevad! sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu- Südame ma kinni köitnud üksi hingan, eesti taim. sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu Ikka tahad, salalootus, varjul sirgund kodutaim! põue põhjas tuksuda?
Järve äärsest puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavaniga KIHNU SAAR Kihnu saar on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on tänaseni elav ja toimiv. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide. Kihnu väin on üle-euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. 7 km pikk ja 3,3 km lai Kihnu saar on suurepärane suurus avastamaks saart jalgrattaga! PÄRNU MUUL Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul palkidest muulid
mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka? heliseb mu kõrva eel! Kas ei sinu parandused Kümme keelemurret kärsi mindki hüüa hõiskama? väsind kõrvus hanguvad: sinu rikka regivärsi Sinu poole püüab ihu - ette põrmu langevad! sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu- Südame ma kinni köitnud üksi hingan, eesti taim. sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu Ikka tahad, salalootus, varjul sirgund kodutaim