jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise ulatuslik kasutamine. 1. Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele (formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul.
Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust. Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi.
passiivses mõttes) suhet. Lahendusi vaieldavatele probldele on võimalik leida Mutli Level Approach'i abil. Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja str. iteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad Õe ja Õteaduse põhiproblde keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1 Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: - norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena);
Lahendusi vaieldavatele probleemidele on võimalik leida Muti! Level Approach’i abil [eriti õigusdogmaatikat, juriidilist meetodiõpetust ja üldise õiguse teooriat arvestades]. Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja struktuuriteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad õiguse ja õigusteaduse põhiprobleemide keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele õiguses ja jurisprudentsis. Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Tegemist Õigusnormide esitusliku iseloomu ja nende kaudu esitatavate kõneaktidega. (Eriti palju on juriidilisele retoorikale tähelepanu pööratud Common Law riikides, kus õigusele vastav otsus on seotud induktiivse mõtlemisega
annaabi.ee 
