8. Kes eesti keele arendajatest on Sinu arvates kõige suuremat tänu väärt? Põhjenda oma valikut paari lausega, tuues näiteid selle inimese teenetest/tegudest. Hermann…. 9. Iseloomusta 4–5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. Keelekasutuse vabadus suureneb. Argikeele väljendid tungivad kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks inglise keel. Kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistuvad. Tekkinud kirjaliku vestluse keel, sulam suulisest ja kirjalikust keelekujust. 10. Millist ülesannet täidab eesti õigekeelsussõnaraamat? On kirjakeele normi aluseks 11. Millistest keeltest on eestlased sõnu laenanud? Nimeta 5 keelt ja too igaühe kohta paar näidet. Inglise - cover- kaver, fan-club- fännlkaab Soome – ese/esine Vene – laup/lob
hakatud looma eestikeelseid kõnetuvastusi, dialoogsüsteeme, elektroonilisi tekstikorpusi ning sõnastikke. Samuti on olemas mitmeid eestikeelseid kastajaliideseid ning laiatarbetarkvara nagu MS Office ja Windows. Sellest kõigest tuleb välja, et võrreldes eelmise sajandi algusega on eesti kirjakeel paljugi muutunud ning selle kasutusvaldkond mitmekesistunud, samuti on tasapisi tekkinud sulam kirjaklikust ja suuliset keelekujust ehk internetikeel. Pärast taasiseseisvumist hakkas kirjakeel hoogsasti arenema suuresti tänu Emakeele Seltsile, Eesti Kirjanduse Seltsile ning eelkõige ka tänu tolleaegsetele aktiivsetele keelekorraldajatele, kes panid aluse meile tänapäeval tuntud vabale ning argisele keelekasutusele.
Rikastas arstiteaduse ja loodusteaduse sünavara, lõpetas Faelhmanni kirjutatud eesti eepose. 9)Iseloomusta 4-5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. V: Tänapäeva kirjakeelt iseloomustab keelekasutuse vabaduse suurenemine ning argikeele väljendite tungimine ajakirjanduskeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks on inglise keel. Kirjakeele kasutusvaldkonnad on mitmekesistunud: tekkinud on kirjaliku vestluse keel, mis on sulam suulisest ja kirjalikust keelekujust. 10)Millist ülsannet täidab eesti õigekeelsussõnaraamat? V: Õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi aluseks. Õigekeelsussõnaraamatu abil saame eesti keelt ühtselt mõiista, kasutada ja säilitada. 11)Millistest keeltest on eestlased sõnu laenanud? Nimeta 5 keelt ja igaühe kohta paar näidet. V: Sakasa keelest- aabits, haamer, ahv Vene keelest- kapsas, präänik, puravik Soome keelest- levima, püha, tehas Läti keelest- kanep, kauss Rootsi keelest- iil, kratt, moor
6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Isegi samast soost sama põlvkonna ja samst piirkonnast pärit inimesed ei räägi ühtemoodi. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub olukorrast, nt ametlikus olukorras, olmes, suuliselt ja kirjalikult jms ei suhtle me samamoodi. Võib rääkida ametlikust keelekujust, argikeelest, kõrgstiilist jms. Need on keelevariandid/keelekujud/allkeeled. 7. Formaalkeeled. Märgisüsteemi võib luua kunstlikult. Selliseid süsteeme nimetatakse tehis- ehk formaalkeelteks. Programmeerimiskeeled jms. Liiklusmärkide süsteem on ka keel. Morsetähestik. Ükskõik milline tingmärkide süsteem. Rahvusvahelised abikeeled (volapük, ido, novial, esperanto leiutaja on Ludwig (Lazar) Zamenhof 1887.a.).
Indoeuroopa laenud kuuluvad enamasti uurali ühissõnavara hulka, st neil on vasteid nii soome-ugri kui ka samojeedi keeltes. Indoeuroopa laenud on nt iva, mesi, müü-(ma), nimi, pelga-(ma), sool ‘kristalne aine’, veda-(ma), vii-(ma). Vanuselt järgmise laenukihi moodustavad indoiraani laenud. Need pärinevad ajajärgust, mil nii indoeuroopa keelkond kui ka uurali keelkond olid juba harunema hakanud. Laenud on saadud keelekujust, mis on olnud tänapäeva india (nt hindi, bengali, singali), iraani (nt pärsia, osseedi, puštu) ja Nuristani keelte ühine eelkäija. Üksikuid tüvesid on peetud hilisemateks, algiraani laenudeks, st need on saadud pärast indoiraani keelte edasist lahknemist, laenuallikaks on olnud keelekuju, mis on olnud iraani keelte ühine eelkäija. Indoiraani tüvedel on enamasti vasteid kõigis soome-ugri keelte rühmades, kuid samojeedi keeltes vasted puuduvad
germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a.j) põld, raha, raud, rikas slaavi laenud muinasvene keelest vm vanast slaavi 5475 aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, keelekujust (kuni XIII sajni) turg, vaba, värav läti laenud läti keelest (VIII sajst alates) 3142 kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk
annaabi.ee 
