ma ei mõelnud et läeb nii pole salve eal kontrollinud usaldanud pimesi Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirjutis on valminud 20. sajandi lõpuaastatel. Seega on luuletus üsna uus ning kaasaegne. Contrale on omane kasutata erinevaid kõne- ja keelekujundeid, kuid üle ega ümber ei saa ka stiilikujunditest. Luuletus koosneb kolmest salmist ning on kirjutatud ristriimis, mille kohaselt riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas värss. Kirjutis on Contrale iseloomulikult üsna imelik ning kummaline, mis erineb tunduvalt harilikest luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab. Autor pole loomingus kasutanud ainsatki suurt algustähte, omadussõna ega kirjavahemärki
Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi
Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süzee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on
Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on
annaabi.ee 
