14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18. Johannes Voldemar Veski. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Veski loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, selgus, reeglipärasus ● Sõnad: rase, uluk, lahkama, nakkus, pinnas, kehtima, lüliti 19
voorus, hapnik, mädanik, süsinik, põletik, kuninganna, lauljanna (esialgu kuningana, lauljana), täheldama, tutvustama jpt. ● K. A. Hermann sõnavara rikastajana, lk 102, rohkesti näiteid - nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne ● F. J Wiedemanni sõnaraamat 1861 (nimetada aastaarv) Vali järgmistest üks teema 11. J. V. Veski keelekorralduslikud põhimõtted lk 109 – 110 - otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas. 12. J. V. Veski sõnavara arendajana - nt soojalembene bioloogias (kr thermophilos), hulktahukas matemaatikas (kr polyedron), käendus (vn порука) õigusteaduses, taandareng (sks Rückbildung) ja kaljukass (norra fjellfross) zooloogias, praegu eelistavad zooloogid sõna ahm). 13. J. Aaviku keelearenduse põhimõtted, lk 106 - Keeleuuenduse aluseks oli J.
keelekorraldusotsused ning aastat 1872 võib pidada eesti keelekorralduse aluseks. (M.Veske, K.A Hermann, J.Hurt – filoloogiadoktorite kolmik) • J. Hurt – eesti rahvusliku liikumise juhte; eesti kirjameeste seltsi president; propageeris uut kirjaviisi, korraldas kirjakeelt, uuris ne-purumeid, line-liitelisi sõnu; aitas Wiedemanni eesti- saksa sõnaraamatu koostamisel, andis välja selle teise trüki 1893. kirjakeele arendamise ja puhastamise idee. • Hurda keelekorralduslikud põhimõtted: esikohal keele ajalooline põhimõte, teisel selgus ja eristuse põhimõte: ilu põhjendus; keele rikkus. • Eesti keele arendamine ja kirjeldamine XX saj esimesel poolel. XIX sajandi lõpukümnendite venestamises oli negatiivse kõrval ka positiivset. See vähendas saksa keele mõju eesti keelele ning hoidis ära eesti haritlaskonna saksastumise. Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes
keelekorralduse ka keelepoliitikat ja keelehoolet, sõltub pooldatavast suhtlusteooriast mitmes küsimuses. Neist kesksena – kas keelekorraldus tegeleb koodi fikseerimise või konventsiooni ühtlustamisega? Fikseeritud koodi mudelit uskudes on nii keelekorralduse ettevõt- mine kui ka selle edukus hädavajalik, et suhtlus üldse saaks toimida. Norming peab olema ühtne. Normingut järgiv väljendusviis on õige, kõik ülejäänud on väärad. Keelekorralduslikud otsused ja soovitused saab esitada absoluutsete tõdedena keele kohta, et keeles lihtsalt on nii ja kõik. Põhjendused ei ole oodatud ega isegi mitte teostatavad, sest keele kohta niisuguseid vahetuid andmeid hankida pole võimalik. Inimkeskse lähenemise korral on üleminek korraldamise ja korralda- matuse vahel sujuvam. Teoreetiliselt on kujuteldav, et keelekollektiiv saab oma konventsiooni ühtsena hoidmisega vajadusel ka välise sekkumiseta hakkama
annaabi.ee 
