Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuse kujul- usuõpik. Rootsi aeg- 1625-1710, nimetatakse vanaks heaks rootsi ajaks. (TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius
esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed. Jutlustest saab teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool. Heinrich Stahl Oli silmapaistvam trükitud kirikukirjanduse esindaja. Mees oli pärit Tallinnast ja omandas Saksamaa ülikoolides usuteaduliku hariduse ja töötas kirkuõpetajana mitmes Põhja-Eesti kogudustes. 1632 rajati Tartu ülikool, kus pandi alus eesti keelekorraldusele. Kirjanikud Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid
Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi
ja viimase mõnesaja tuhande aasta jooksul tasapisi avastatud. Keele muutumine on tekkimisest veidi paremini empiiriliselt jälgitav, mistõttu on sel teemal ka rohkem üksmeelt. Keel ikka muutub küll, ka fikseeritud koodi pooldajate arvates, kusjuures ta ei muutu Fikseeritud koodi mudeli puudusi 25 mitte ainult volitatud keelekorraldusasutuse otsuste tagajärjel, vaid ka spontaanselt, nagu on näha kasvõi teadlikule keelekorraldusele eelnenud perioodi keeleajaloost, mis ju samuti muutusi sisaldas. Spontaansele muutusele on üsna raske leida koodi fikseeritusega ühilduvat selgitust. Meie ei oskagi viidata teooriale, mille kohaselt saaks muutuda asi, mis oma definitsiooni kohaselt muutuda ei saa. Huvitav on ka küsimus selliste väljendite mõistmisest, mida keegi (või vähemalt vaadeldavad suhtlejad) kunagi varem kasutanud ei ole. Selliseid tuleb ikka ette, kuna keele tekkimise või muutumise käigus
annaabi.ee 
