inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände. Ühiskond on pidevas arengus, paratamatult mõjutab Eestit teiste riikide käekäik, poplaarsust koguvad vaated ja ideed. See, et meie kõne- kui ka kirjakeeles esineb slänge, võõrapäraseid keelekonstruktsioone ja väljendeid, ei tähenda seda, et meie emakeel oleks ohus. Sama moodi käituvad ka suurema kõnelejaskonnaga keeled  laenatakse teiste keelevara ning mugandatakse vastavalt oma nägemuse järgi. Räägitakse, et selline tegutsemisviis solgib keele, kuid minu arvates on sellel vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid. Tänavaküsitluses ning Interneti
Puudulik areng või ükskõik missuguse nim lüli kahjustus põhjustab kõnepuude(arengupuude või omandatud). Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes- õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. 2.reproduktiivne tasand- võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. 3.produktiivne tasand- võime mõista, korrata ja genereerida ütlusi. ¤ Keel on akustilis artikulatoorsete märkide süsteem(hääldatav), see on vahend mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Keeleüksususi reaalselt ilma kõneta
• Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine, kuid võrdlusmaterjali genereerib õpilane ise. • Produktiivne tasand — võime mõista, korrata ja genereerida ütlust. Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi kasutamine. L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t
mis me saame? Saame saiapullikese." · Peagi oskab laps neid sõnu koos sinuga korrata. · Kui laps sõnu teab, tee jutu sisse pause ja lase lapsel need täita. · Fraaside kordamist leiab paljudest juttudest, lastelauludest ja muinasjuttudest. UURINGUTE ANDMETEL omandatakse grammatika kergemini siis, kui lapsega räägitakse lihtlausetega. Siiski õpivad lapsed, kelle vanemad kasutavad palju liitlauseid, kus esineb näiteks sõna "sest", kasutama keerulisemaid keelekonstruktsioone. 57 Seda mängu saab mängida nii salmide kui juttudega. TORE SÕBER · Mängige tuntud laulumängu: "Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii! (tõsta pöial tunnustavalt püsti) ja kui see sõber tantsib, siis jalad käivad nii." · Mõtle uusi tegevusi. Näiteks võite hüpelda, joosta, kikivarvul kõndida, tammuda või marssida jne.
annaabi.ee 
