Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust,
Teatud tüvede sobivusel tuletusaluseks on vormilised ja tähenduslikud iseärasused. Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks (esi: esik, esimene; ede: edenema, edev; ette: ettur; ee-: ees, eesmine, eest, eel, eellane, eelmine). Variantide kaugenemine üksteisest viib pikas perspektiivis uute tüvede tekkimiseni. See vähendab osaliselt tüvede ülekoormust ja võimaldab loomulikul teel paronüümiast hoiduda. Sama tüve variante hakatakse keelekollektiivis tajuma eri tüvedena. Tuletusele on vastuvõtlikud abstraktse tähendusega tüved, mis väljendavad ruumiorientatsiooni, nt esi-, ala-, pära-; koos- või lahusolu (ära-, lahk-, side-); kohta (ase-, paik-, maa-; üldisi tegevusi (tege-, loo-, ela-, mine-). Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud'
Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse Norm – keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming – normimise tulemusel kehtestatud reegel. Grammatiseerumine – keeltes pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammati-lise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0
16) Morfoloogiline sünonüümia puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse, kuigi puhtvormiliselt oleks see võimalik. Aga: Olin kiindunud sellesse jõesse ~ jõkke? 17) Morfoloogiline protsess operatsioonid, mida rakendades moodustatakse valmis sõnavorme. 18) Norm keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming normimise tulemusel kehtestatud reegel. 19) Grammatiseerumine keeles pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammatilise(ma)ks üksuseks. Seda iseloomustab ahel, mis algab iseseisvast sõnast ja kulgeb järjest suurema grammatilise seotuse suunas: TÄISTÄHENDUSLIK SÕNA > SUHTESÕNA > KLIITIK > AFIKS > 0
Lühidalt Kui rääkida vajadusest keelekorralduse järele, siis esimeste hulgas mainitakse tavaliselt vajadust säilitada keelenormi ühtsust ja vältida keelekollektiivi killustumist väiksemateks rühmadeks, mis lõpuks muudab suhtluse võimatuks, kuna rühmadel puudub ühine keel. Suhtlusraskusi, mille oleks saanud ära hoida keelekorralduse- ga, samas dokumenteeritud ei ole. Muid võimalikke seletusi, miks inimesed soovivad keelt korraldada: • Väiksemas ja nõrgemalt seotud keelekollektiivis võib konvent- sioon mõningase teadliku sekkumise tulemusel tõepoolest edukamalt välja kujuneda. • Kuigi suhtlus toimib ka täiesti fikseerimata koodi korral (nt uue sõna esmakordsel kasutamisel, mis on ju iga praeguse sõnaga kunagi ajaloos juhtunud), toimib ta fikseerituma koodi korral kiiremini. • Kollektiivi omast erineva (keelelise) käitumise eest karistami- ne aitab kollektiivi koos hoida palju edukamalt kui erinejate
annaabi.ee 
