üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95.
kirjanduspilti. Teda kõrvutati Betti Alveri sõnasära ja kujundite sarnasuse pärast. Kasutab stiilimänge. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. Kirjutab ka Kodavere murrakus ja toob lapsepõlva maastikku luulesse. 26. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga. Intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus; kollektiivsete väärtuste relativiseerimine; kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt; fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine.
langevad. Raamatuid palju, aga väiksemad tiraazid, vähem majanduslikku mõtet kirjastustegevusel. Keegi ei tajunud, mis suunas kirjandus üldse liigub või kuidas kirjeldada. Targad lisandused, üldistused hakkavad tulema natuke hiljem. dünaamika - torkab igatpidi silma. Kõik muutub liikuvaks: kirjanduselu elavamaks, ehkki seal on ka lainetusi, 90ndatel majanduslikel põhjustel tegevus vaibub. Kirjanduslik keel muutub dünaamilisemaks: võimalusi juurde. erinevad keelekihid, võõrad keeled - keel ühendub - dünaamika. Võõraste keelte sissetung: inglise keel või soome keel, lõigud või tekstid kirjandusse. Iseloomulik ka see, et keelekihid lähevad tihti segi. Segunemine võiks märkida sellise kultuuri situatsiooni kohta nagu postmodernism. massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga - varem võime mingeid märke näha, et tulevad laulutekstid kirjandusse jne. Aga see on
ee) 1989 Akadeemia 1990 & 1995 Vagabund – Tallinnas annab välja Joel Sang. 1995nda aasta number on pühendatud Juhan Viidingule. 1991-1993 Kostabi – ’Tartu linna kultuurileht’ Eesti kirjanduse põhijooni 1989-1995 Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju. Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi prantsuse orientatsioon, eriti tänu Krullile ja Õnnepalule. Hakatakse kuidagi ülekirjutama Siuruaegset klassikalist-avangardset loominugt. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga –märke oli ka varem, kui uuem rahvalaul muutub tähtsaks, kui laulutekstid muutuvad
annaabi.ee 
