tuligi meil juba täitsa ilusasti välja, peab kodus treeniks keelelihaseid. Uutest lihtsalt vaatama, et sa ei lase keelt liiga harjutustest lisan ,,keelekella" ja ,,ette- taha. Laisaks ei tohi lasta keelekesel keskele-taha" harjutuse. minna. Aga ma kirjutan sulle vihikusse paar harjutust keelekesele, mida sa koos emmega saad teha. Me tegime neid ka täna koos, saad kodus näidata, mis sa täna õppisid."
mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill. Parmupill Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne- Eestis 19. sajandil. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida
aparaadi harjutused naeratuse kui suudame. Paar korda veel. Tubli! avatud huultega. Logopeed jälgib naeratus ja mossitus Nii, viimaseks teeme ühe hästi ilusa suure lapse tegevust, vajadusel naeratuse. Oi kui ilus, tubli!" korrigeerib. ,,Tead mis nüüd juhtus? Me ajasime nägude Keele sirutamine- tegemisega keelekese ülesse. Keelekesele on hoidmine vaja nüüd hommikuvõimlemist teha. Keeleke tahab ennast sirutada pärast mõnusat und. Ajame nüüd keele hästi suust välja ja sirutame, hoiame natuke. Nii nüüd keeleke natuke puhkab, läheb suhu tagasi. Aga ühte sirutust oleks veel vaja, et und ära ajada. Teeme ühe sirutuse veel!
Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga. Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Heli tekitamisel on teatav sarnasus ka lõõtsaga, sest mõlema pilli puhul aitab heli tekitada keelekesele suunatud õhuvool (parmupilli puhul mängija puhutud õhuvool). Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil.