uurimuste ja teooriatega. Andmeanalüüsis pole toodud erilisi seoseid varasemalt välja toodud teoreetilisest materjalist. Tulemuste rakendavusele osutamine 2 rakendusvõimaluste põhjal tehtavad järeldused puuduvad. Pole välja toodud, mida antud andmetega edasi saaks uurida või teha. Uurimistöö vastavus mahule 5 uurimistöö vormiline math on sisuliselt põhjendatud ja heas kooskõlas nõuetega. Uurimistöö keelekasutus 4 töö on keelekasutuselt ja stiililt ühtne ning vastab teadusteksti nõuetele. Õigekirjutus on enamasti nõuete kohane. Sissejuhatuses on kasutatud sõna koolijüts, mis pole kohane ametlikule tekstile. Vastavus vormistusnõuetele 4 töö vastab vormistusnõuetele, on üksikuid tähevigu. Sissejuhatuses on koolijütsi asemel kirjutatud koolijuts ja leheküljel 11 on esimese ja teise lõigu vahe liiga pikk. Vastavus viitamisnõuetele 2 Viitamisnõuetest ei ole kinni peetud. Viitamine
kõnekeele toomine kirjapilti. Kui varasemalt oli kirjutamata reegel raamatut kirjutades jääda janeeyrelikult viisakaks siis ajapikku on see muutunud: kirjutatakse just nii, nagu parasjagu midagi kõnekeeles öelda võiks. Näiteks kasutati eelmise sajandi alguses pahameele väljendamiseks kirjas lihtsaid ja kergeid sõnu, näiteks ,,pagan võtaks'' kui nüüdisajal kirjutataks lihtsalt ,,persse''. Eriti silmatorkavalt robustne on oma keelekasutuselt olnud Peeter Sauter oma teoses ,,Kõhuvalu'', mille kohta võiks väita, et see oligi Eesti kirjanduse samm postmodernistlikku maailma. Võib öelda, et meie peagi 100-aastase vabariigi kirjandusteekond on olnud täis keerukusi ja hilijaksjäämist, kuid sellegipoolest on see võrdeline juba kogu maailma kirjandusega. Eesti kirjandus on olenemata võõrvõimust ja kõigest muust suutnud säilitada oma eripära, lisades juurde muu maailma kirjandusliku voolu ja seeläbi veel
eristuvad. Iseloomult on Louisa rõõmsameelne ja särav tütarlaps, alati positiivne ja entusiastlik. Will on 35-aastane viisaka välimusega noormees, kes on kaelast saati halvatud, ning ainuke asi mida ta liigutada saab, on tema ühe käe pöial. Enne halvatuks jäämist oli Will tahtevõimeline noor inimene, kuid pärast õnnetust ei soovinud ta teha paljusid asju, mida oli varem alati hea meelega teinud. Keelekasutuselt olid mõlemad sarkastilised ning isemoodi huumoriga. Kõige rohkem mõjutas mind Willi tegelaskuju. Tema mõttemaailm ei olnud surnud, nagu oleks võinud väita tema keha kohta. Mulle meeldis tema enesekindlus ja tema sooritatud otsused. Tema plaan sooritada enesetapp tundus enesekeskne, kuid nii filmi kui ka raamatu lõpus oli aru saada, miks ta sellise otsuse oli langetanud. Mulle meeldis tema tegelaskuju
Esiteks oleks ideaalis hea, kui lepitaks kokku ühise terminoloogia kasutamise suhtes. Teiseks oleks vaja defineerida palju täpsemalt kasutatavad allkeeled. Teiseks, praegu on olemas minimaalselt sotsiolingvistilisi uurimusi eesti keele kohta. Veel enam, needki uurimused ei ole klassikalised sotsiolingvistilised uurimised, mis tegeleks klasside/kihtide ja keele suhetega. Me saame ainult väita, et ka eesti ühiskonnas on välja kujunenud klassid, mis võiksid erineda ka keelekasutuselt. Meil pole praegu teavet selle kohta: - millised keelelised kihid eesti ühiskonnas välja kujunevad; - millised keelelised jooned seostuvad Eestis erinevate sotsiaalsete kihtidega; - kuidas eri sotsiaalsed kihid suhestavad ennast keeleliselt teise sotsiaalsete kihtidega; - täielikult puuduvad meil uurimused selle kohta, millised on eestlaste sotsiaalsed võrgud, kes ja mil moel sinna kuuluvad ja kuidas need suhted ja seosed on seotud keelekasutusega;
annaabi.ee 
