Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
Mittepõhinimetused on sõnad, mille esiletuleku sagedus ja keskmine positsioon jäid katsetes tagasihoidlikuks, kuid mille põhifunktsioon on osutada emotsioonile või tundele. Näiteks põhiemotsioonist rõõm spetsiifilisemad, kuid sama kvaliteediga on õnn, lõbu, mõnu, joovastus. (Vainik 2002: 546) Sekundaarsed emotsiooninimed on sõnad, millel on algselt muu ülesanne, kuid mis tulid emotsioonide nimetamise ülesandes keelejuhtidele kergesti meelde. Siin saab eristada mitut rühma: a) Sõnad, mis väljendavad emotsioonide protsesse ja tegevusi, näiteks rõõmu tavapärane väljend on naer (naermine, naerma); kurbust väljendab nutt (nutmine, nutma). b) Sõnad, mis on keeles kasutusel kui isiksuseomadused. Lisaks emotsioonide puudumist või varjamist iseloomustavatele omadustele (nt tõsidus, kinnisus, tuimus), jagunevad ülejäänud
Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse. Iga keelejuht ei pruugi sellega hakkama saada, kirjakeelne
I. INTERVJUU. Intervjuud on lihtsam ette valmistada selleks valitud keelejuhtidega kui hankida luba loomuliku suulise kõne lindistuste tegemiseks; erinevalt loomulikust sotsiaalsest suhtlusest võimaldab intervjuu kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng) kogumiseks. 1) intervjuu algus ja lõpp ei ole selged, intervjuud on võimalik ka hiljem jätkata; 2) küsimused ja küsimuste esitamise järjekord kohandatakse vastavalt keelejuhtidele ja situatsioonidele; 3) intervjueerija näitab üles huvi intervjueeritava vastuste vastu, julgustades detailide lisamist; 4) meenutab sõbralikku mõttevahetust, kuid sisaldab rohkem intervjuu küsimusi; 5) intervjuusse võib olla põimitud teemaväliseid nalju, kõrvalmärkusi, lugusid jne, mis samuti lindistatakse; 6) intervjueerija ja intervjueeritav kontrollivad koos intervjuu tempot ja suunda;
annaabi.ee 
