koostatud nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. Ene Vainiku uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit ja viidi 100 inimesega suuliste intervjuude vormis läbi emotsioonide loetelukatseid. Katsete tulemusel selgus ligi 5000 väljendit ja see ongi eestlaste emotsioonisõnavara, mida iseloomustatakse ja analüüsitakse. Loetelukatseid oli kokku seitse. Esimeses pidid keelejuhid nimetama kõik sõnad, mis neil emotsioonide või tunnetega seostuvad. Teises katses tuli nimetada vastandeid esimese ülesande sõnadele, kolmandas moodustada emotsioonide pingerida vabalt valitud alusel ning neljandas nimetada küsitlemise hetkel kogetavad emotsioonid. Seejärel tuli nimetada emotsioonid, mida mäletatakse end lähiminevikus kogenuvat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid emotsioone.
Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed. Lindistatakse ka poolspontaanseid institutsionaalseid monolooge. Lindistuste märgendamiseks ja segmentimiseks kasutatakse programmi Praat Sõnatasandi esmane segmentatsioon saadakse automaatse kõnetuvastuse abil, märgendus vaadatakse käsitsi üle. Häälikutasand segmenditakse käsitsi.
3. JÄRELDUSED Kõige rohkem esines sõna ema selle esimeses tähenduses, st ema kui lapsevanem. Sellest tulenevalt oli sõna tihti paaris pereliikmetega, nt ema ja isa. Lausetes oli ka lastest juttu. Üksikutel juhtudel räägiti ka emastest loomadest. Sõna ema on üle Eesti levinud. Seda esineb igas murdes kahe või enama rööpvormina. Näiteks Lääne murdes kasutatakse ema esmatähenduse väljendamiseks sõnu ema, iema ja emä. See esineb rohkem ainsuses kui mitmuses. Murrete keelejuhid on enamasti eakad, mistõttu pole ka ainsuse suurem kasutus üllatav. Inimesed räägivad enda kogemustest ja elust, perest. Pere hulka kuulub üks ema. Seevastu ajakirjanduskeeles esines mitmuslikke vorme tunduvalt rohkem, sest niiviisi saab üldistada ja paljude emade poole pöörduda. Kõikidest uuritavatest korpustest selgus, et ainsuse nimetav kääne domineerib. See tähendab, et ema on enamasti lauses aktiivse tegija rollis. Tihtipeale on nimetavas
levivad ühelt rühmalt teisele võrgustiku nõrkade lülide kaudu. Võrgustiku nõrgad lülid on inimesed, kellel on rohkem võrgustikuväliseid kontakte – neil on mitmes eri võrgustikus palju nõrku sidemeid, st nad liiguvad eri võrgustike vahel. Võrgustiku nõrkade lülide keelekasutus erineb võrgustiku tuumiku omast: see toob kaasa keeleuuenduste leviku, mis omakorda nõrgendab paikkondlikke norme. Vahepealses positsioonis olevad keelejuhid näivad olevat uuenduste leviku taga. Linnastumine nõrgestab esialgu tugevaid maapiirkondade võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustikke on raske uurida, kuna nõrgad sidemed on iseloomulikud eelkõige kogukondadele, mis on sotsiaalselt ja/või geograafiliselt mobiilsed ning mille liikmeil on palju kontakte eri võrgustikes – iseloomulik linnadele. Keelemuutuste algatajad on innovaatorid ja varajased adopteerijad
annaabi.ee 
