televisioonis töötavad noore mehega, kellel võib olla üksnes põgus kokkupuude kohaliku murdekeelega. Kuigi televisioon eelistab ametlikku kõnet argisele, ei ole „Ringvaade“ nii range formaadiga saade, sest jätab nii saatejuhtidele kui ka -külalistele võimaluse esineda vabamas vormis kindlate teemade piires võrreldes näiteks saatega „Aktuaalne kaamera“, kus nii tekstid kui ka teemad on ette kirjutatud ega jäta saatejuhtidele võimalust isikupäraseks kõnestiiliks. Kuna keelejoonte seas tuli teha valik, mida põhjalikumalt uurida, said rohkem tähelepanu nud-kesksõna, lühenenud adverbid, slängismid ja küsipartikkel võ. Kuna nimetatud keelejooni oli ka varem uuritud, oli hea teooriale tuginedes litereeringuid analüüsida. 19 KIRJANDUS EFIS = Eesti Filmi Andmebaas. Jüri Muttika; http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1944. Vaadatud 11.11.2014.
Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad) Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%. Oosu = lollakas (Häädemeeste) Keskmurre: · Eesti keskosa suurim murdeala · Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartumaa loodeosa.
paikkondlik-kirjeldav: eri kihelkondades eri murrakud; võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu vanematel erijoontel; sünkrooniline murdegeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt; Keelejoonte valik murdeliigendusel Häälikulised Morfoloogilised; Sõnavaralised (hilisemad); Lauri Kettunen (1917) I põhjaeesti lõunaeesti II saarte lääne kesk ranna kirde Kodavere tartu viljandi võru setu eriline, et toob Kodavere eraldi välja; kahetasandiline liigendus; tore, et setu on võrust eraldi; Andrus Saareste (1932)
klass, haridustase, amet, elukutse, sugu. Iga dimensioon suhestub keelega erinevalt. - Individuaalsed erinevused viitavad iga indiviidi personaalsele keelelisele kogemusele. - Sotsiolingvistiliste tegurite roll: rääkija keeleoskused, tema keeleline elulugu ja kogemused, suhtlusvõrgustike struktuur, hoiakud ja suhtumised. - Keeleline elulugu. - Identiteet. 15. KEELE VARIEERUMINE JA KEELE MUUTUMINE. Sotsiolingvistikas on tähelepanu eri keelejoonte varieerumisel ja keele muutumisel. Ühegi kõneleja keelekasutus pole kunagi samasugune, sest ühelgi kõnelejal pole samast keelest samasugust kogemust. Keel muutub kogu aeg. Muutust näeme erinevalt eri valdkondades, aga see on siiski olemas. Keel muutub kõikidel keeletasanditel kogu aeg (fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnavara, semantika, pragmaatika). Keele muutumine nähtub eri aegadel ja eri kohtades erinevalt
annaabi.ee 
