identiteeti“, mis avaldati keeleajakirjas Oma Keel. Tema artiklitest on meil ka varem juttu olnud seoses suure ja väikse eestiga. 2. Martin Ehala on võtnud aluseks eesti keelenõukogu eestvõttel on koostatud „eesti keele arendamise strateegia“, mille eelnõu novembris 2003 Postimehes avaldati, kus jagatakse kirjakeele kasutust ja arengut suunavad tegevused nelja põhirühma Keeleteadlikkuse suurendamine, keelehoiakute kujundamine - Keelehoole, keelekorraldus, terminoloogiatöö - Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda keelehoiuks, mis on vastandiks siis keele hääbumisele. Keelehoiu mõiste tuleneb inglise keelest language maintenance, mille all tavaliselt mõistetakse vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt. Tavaliselt seostatakse keelehoidu ainult vähemuskeelete ja ohustatud keeltega,
Kõiki neid tegevusi tervikuna võiks nimetada keelehoiuks, tagab keele püsimise aga on vastandiks keele hääbumisele. Autori arvates on need neli ülalmainitud valdkonda olulised iga keele puhul. Mina arvan sama sellepärast, et kui neid nimetatakse keelehoiuks, siis järelduks see, et keelehoiuga tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis. Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine aga tihti samastatakse vähemuskeele mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub
et kõrgkoolidel on kasin huvi võtta õppekavva eesti keele kursus. Arvestatav mõjutegur on veel paljude spetsialistide ja tudengite mitte-eestikeelne haridustaust. · keelekasutusvõimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv ja autorkonna heterogeensus, · liigliberaalsete ja hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas, eriti mitme valdkonna tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu, Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis
alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu isegi riiklikult toetatavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Lähtudes arusaamast, et infoühiskonnas peaks hakkama saama igas keeles, on hakatud looma eestikeelseid kõnetuvastusi, dialoogsüsteeme, elektroonilisi tekstikorpusi ning sõnastikke. Samuti on olemas mitmeid eestikeelseid
ja turumajanduse väljakujunemine muutis tugevalt klasside koosseisu, ehk tekitas suure sotsiaalse mobiilsuse laine. Asja uurinud sotsioloogide väitel ei pea see aga paika (vt Saar 2001). Nad väidavad näiteks, et vaid viiendik töölistest liikus kõrgemasse klassi ja veel vähem professionaale ja mänedzere kukkus tööliste sekka. Siit teine probleem: uurida sotsiaalse mobiilisuse ja keele seoseid. Uurida nt seda, kas ja kuidas on sotsiaalne mobiilsus seostud keele ja keelehoiakute muutumisega ja kas on võimalik selliselt nt uurida klassiliikumisi keelest lähtudes. Kui aga juhtub, et ka eesti keeleühiskonnas saame leida mõned keelenähtused, mida saab siduda nt oma kihist kõrgemale püüdmisega, siis oleks võimalik kaardistada ka selliste inimeste ring. Muuseas, eesti ühiskond on väga hea polügoon sotsiolingvistiliste uuringute jaoks. Esiteks, tegu on väga väikese ühiskonnaga, millel on lisaks vaid mõned olulised prestiizikeskused (Tallinn, vähem Tartu)
annaabi.ee 
