See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt.
See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt.
Samuti olid säilinud teadmised matemaatikast, ajaloost, geograafiast jne = hea semantiline mälu • Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta, nt ta ei osanud ühtegi seika oma elust kirjeldada = kahjustunud episoodiline mälu • Ei suutnud „ajas rännata“, ei minevikku ega ka tulevikku. Seega ei suutnud ta kirjeldada, mida ta eile õhtul tegi, ega ka seda, mida ta plaanib homme õhtul teha = puudulik autoneootiline teadlikkus Loeng 9 keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti 1. Vokalisatsiooni teooriad: keel tekkis häälitsustest (ei pooldata enam) 2. Arvutimudeli järgi: 10 000-100 000 a tagasi 3. Antropoloogiliselt: neandertaallased ei suutnud tekitada kõiki helisid keelelise töötlusega seotud ajupiirkondi ja aktivatsioonivõrgustikke Dorsaalne info liikumise tee - süntaktilise töötluse protsessid ja lausungite valik. Ventraalne info liikumise tee - semantiline töötlus. ’
- Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? - Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti Kontinuiteedi teooria – keel on arenenud järk järgult pikema aja jooksul läbi geenide ja keskkonna mõju, mi son evolutsiooni keele arengu suunas viinud Diskontiunuiteedi teooria – keel ilmnes järsul kaasaegsetel inimestel ~200k aastat tagasi Kõne kui žestikuleeriv keel – teooria et primitiivsed |estid ja teised kehaliigutused arenesid vokaalseks keeleks. Tõuge selleks – inimeste sotsiaalne elukorraldus nõudmis kommunikatsiooniks
annaabi.ee 
