Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur)
Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur)
Ühtset probleemide ringi ja seisukohti nagu tihtipeale kontinentaalses filosoofias, ei ole. Arutluse all võivad olla klassikalised filosoofilised probleemid ( keha ja vaimu, välismaailma olemasolu probleem, vaba tahte ja determinismi vahekorrad) aga ka poliitilised, eetilised jne küsimused. AF algse dominandi keelefilosoofia kõrval ja arvelt tugevnevad 1970 aastatest alates empiirilise keeleteaduse ja vaimufilosoofia roll. Tähendusteooriana mõistetud keelefilosoofiast saab üha enam abiteadus, mis aitab lahendada teiste valdkondade probleeme. Russell AF varase klassikuna andis panuse filosoofia ja keele loogilise korrastamise üritusse, püüdes välisilma kogemusi asetada tõsikindlale alusele. Toob välja klassikalise filosoofia segaseid probleemipüstitusi ja maadles keele grammatilise ja loogilise vormi erinevustega. Moore asub uurima tavakeelt, milline suund tõrjub hiljem loogilise positivismi.
keelemängu. Sõnade tähendusi õpitakse nende kasutamise läbi, mitte selle läbi nagu Augustinus arvas, et on teada, milliste esemete nimedeks on sõnad. Sõna võib kasutada mitmel viisil. Mõnikord väljendab ta nime, teinekord on sellel teine funktsioon. Erinevate keelemängude vahel ei tarvitse olla midagi ühist, ehkki nad võivad sarnaneda. Mõiste omandab tähendus siis kui me seda kasutame mingis kindlas kontekstis. Sõnade tähendus seisneb nende kasutuses. 32 KEELEFILOSOOFIAST Meie keel katab kogu maailma ja tegelikkust. Keel käsitleb tõsiasju. Sõnadel on analoog tegelikkuses. Semantiline kolmnurk: asi-sõna-mõiste. Keel ja tegelikkus on omavahel seotud, neid eristada on vahel väga raske. Keel on teatud sotsiaalsete aktiviteetide kogu ja need ongi tegelikkus. Nt valu vastab teatud sisetundele, kuid enamasti õpime valu tundma selle järgi, kuidas keegi valu korral käitub. Keel on seotud miimikaga, mitte ainult sõnadega. Keel on vahendatud sotsiaalne tegevus.
annaabi.ee 
