tunnetest. Keelt on uuritud tänapäeval kolmest erinevast vaatenurgast: Bioloogiline keel on seotud ajuga; Kognitiivne tunnetuslik; keel on seotud inimese mõtlemis protsessiga eelkõige ja tihedalt seotud mälu ja tajuga; Sotsiaalne keel on suhtlemisvahend, kus on kõik mõisted ja reeglid eelnevalt kokku lepitud. Sõnad, mida kasutame on seotud ajastu ja kultuuriga. Muutuvad inimkonna arengu läbi. Samuti muudab keeleareng maailma meie ümber. Keelearengu faasid Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse
asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust keelesuhtlusest. 1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK),
(kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A. Bandura)- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. Eriksoni psühhosotsiaalne areng - Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
mentaalseid:representatsioone. Aktiivsuse toetus Operatsioonide-eelne 2-7 Keele sümboliline kasutamine ja Rääkimine lapsega, küsimuste prooblemilahendamine- laps hakkab aru saama esitamine. objektide klassifikatsioonist. Keeleareng- alias, keeleharjutused, Mõtlemine on endiselt egotsentriline. unejutud Lapsed on võimelised keskenduma korraga vaid Ojektide kalssifikatsioon- pusled, probleemi ühele silmatorkavale omadusele. ruubikukuubik, järjestamise Probleemid jäävuse mõistega ja mõttekäigu ülesanded