rahutusi kohaliku rahva ja üliõpilasnoorsoo hulgas. Et poliitiline olukord Neinis paari kuu jooksul ei normaliseerunud, katkestati 1905. a. detsembri keskpaiku ajutiselt Neini instituudis õppetöö. Aavik sõitis Neinist esiteks Tartu ja sealt varsti Peterburi kaudu Helsingisse, kus ta kavatses ülikooli astuda, et seal oma poolelijäänud õpinguid jätkata. Esimese pikema keelealase artikli "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" avaldas Aavik "NoorEesti" I albumis (1905). Siin nendib keeleuuendaja motiveeritult, et eesti kirjakeele sõnavara on liiga väike: puuduvad paljud kõige igapäevasemaid mõisteid märkivad sõnad. Eesti kirjakeele sõnavara rikastamiseks soovitab J. Aavik kasutada sõnade tuletamist liidete varal olemasolevaist tüvedest ja sõnade laenamist eesti murdeist, soome keelest ja võõrkeeltest
ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides; 22) jätkab olulisemate sõnaraamatute digitaliseerimist ja teeb need Internetis tasuta kättesaadavaks. Loob veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise k l ä keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi
ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides; 22) jätkab olulisemate sõnaraamatute digitaliseerimist ja teeb need Internetis tasuta kättesaadavaks. Loob veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise k l ä keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi
Neid panustajaid on mitut eri liiki, millest ka raamatu selle osa üsna pikk pealkiri. Kui ei ole vaja vahet teha, siis nimetame parema üldnimetuse puudumisel kõiki neid kirjutajajärgseid panustajaid siintoimetajateks. Toimetatavate tekstide mõttes räägime peamiselt tõlkimisest, kuna raamatu rõhk on oskussuhtluse mitmekeelsel osal. Kokku räägime seetõttu tõlke toimetamisest, aga kõike järgnevat peaks saama edukalt rakendada ka ükskeelsele suhtlusele ja muudele keelealase meeskonnatöö liikidele peale kitsas mõttes toimetamise. Pea kõik tõlkebürood väidavad, et neilt kliendile minevad tekstid on alati toimetatud. Aga mis mõttes toimetatud? Peale toimetamise eri liikide räägitakse veel ka korrektuurist, väljastusülevaatusest, väljastusvalmidusest jm. Kokkulepet kõigi nende tegevuste sisu teemal ei paista olevat ja selle saavutamine pole ka ühe õpiku võimuses, mistõttu piirdume loodusest seni leitud mitmekesisuse kirjeldusega.