4.Külmrelvad 5.Kokkuvõte 6.Kasutatud materjal Relv on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordi ja jahipidamiseks või sõjanduse teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks Relvad võivad olla: •Tulirelvad •Külmrelvad •Gaasirelvad •Elektrišokirelvad •Õhkrelvad Relvi saab jaotada vastavalt kasutusvabadusele: •tsiiviilkäibes kasutatavateks ja lubatuteks ning •sõjaväerelvadeks ehk tsiviilkäibes keelatuteks Tööpõhimõttelt jaotatakse relvad: •mitteautomaatrelvadeks, •Pool automaatideks ja •Automaatideks Relvade ehituse keerukus on väga varieeruv - relvad on kumminui aga ka mandritevaheline ballistine rakett Relvana võib kasutada ka suvalist sobivat eset. Lahingrelv koosneb tavaliselt vahetult kahjustavast osast ja selle sihtmärgini liigutamise vahendist. Tulirelv on relv, mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest
(omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) · 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine 2. Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57) Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks. Õigusnormi tunnused: *õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik
Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud. Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid. Tugevamaitselist liha (nt lammas) keedeti või küpsetati kaljas. 15.
Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a. anti väja 3 edikti (nn Constantinuse usurahu), millega tunnistati kristlus lubatud usundiks (religio licita). 4.saj. jooksul andsid keisrid välja rea seadusi, mille tulemusena oli kristlus 395.a-ks saanud Rooma riigiusundiks ja teised usundid kuulutatud keelatuteks. Apostel Paulus Paulus Tarsoslast on vahel kutsutud ristiusu teiseks rajajaks. Sellise väite oleks ta ise kindlasti tagasi tõrjunud : ,,Teist alust ei või keegi panna kui see, mis on juba pandud, see on Jeesus Kristus!" Ometi oli Paulus algkiriku silmapaistvaim teoloog. Tema tähtsus oli maailmaajalooline, sest tema avas tee, mis viis ristiusu juutluse pinnalt maailmausundiks. Paulus juudi nimega Saulus sündis ja veetis lapsepõlve Tarsoses. Sealtkaudu
, lk 18 6 Partridge, C., lk 368 7 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 8 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 4 norme, millest enamiku on andnud prohvet Muhamed konkreetsete konfliktide lahendamiseks, hinnangutena üksikute faktide kohta ja vastuseks talle esitatud küsimustele. Muhamaadi õigus jaotab kõik inimese teod kohustuslikeks, soovitavateks, neutraalseteks, laiduväärseteks ja keelatuteks. Koraanis on ainult üksikuid ettekirjutusi, millele võiks omistada õigusnormi tähendust. Põhiliselt sisaldab ta õiguskuuleka käitumise eetikaküsimusi, millel puudub õigusnormidele omane ja vajalik täpsus ning konkreetsus.9 Koraani järgi on Jumal loonud kõik selleks, et inimene seda kasutaks. Mõningad asjad on Koraanist tulenevalt keelatud. Toidureeglitest lähtuvalt võib süüa liha, väljaarvatud sealiha,
annaabi.ee 
