Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel.
Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860. Riia. Seal oli Rigasche Zeitung. Baltische monatschrift. Propageerisid, et sakslased peaksid omavahel nö rahvuslikul pinnal lähenema. Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema. Esimene nõudmine, et talumaad müüksid mõisnikud riiklikult fikseeritud kindla hinnaga ja ainult eesti talurahvale. Senikaua kuni pole maahinnad fikseeritud ei tohi müüa ega ära ajada talupoega. Teoorjus keelata. 1865 keelatigi. Al 1868- 1868 ja 1869 oli eestis suur viimane näljahäda. Tabas põhja eestit ja saaremaad. Selle abistamiseks kogusid peterburi patrioodid kui ka baltisakslased päris suure rahasumma, selleks loodi spetsiaalne komitee, selle orgunni tulemusena koguti sitaks raha, abistamaks näljahädalisi. 1915 17% kõrgharidusega eestlastest oli lõpetanude Peterburi ülikooli,. Väga oluline eesti kultuuriloos muusika, kunst, juristid jne. Peterburi mindi
tõsisemat väärtust, isegi tema sünnimaal USA-s. 261 Saksamaal arutleti teemal, kas “kerge muusika” (kuhu alla mahtus ka džäss) on kunsti täiendus või kultuuri hävitav katk (Gutmann 1932: 162). Selle vastu tegutseti vahendeid valimata ja kui võrrelda meil toimunut näiteks Rootsiga, kus Rootsi Muusikute Ühing võitles aktiivselt džässi vastu ligi 25 aastat, nõudes koguni valitsuselt sellise “haigusetekitaja” keelamist, või Saksamaaga, kus Hitleri võimule tulles see keelatigi, tuleb tunnistada, et meie džässmuusikud pääsesid suhteliselt kergelt, vaid halvustava huvipuudusega. 6.2. EESTI DŽÄSSMUUSIKUD VÄLISMAISTE KRIITIKUTE PILGU ALL 6.2.1. Eesti džässmuusikud Soomes Eesti džässmuusikud sattusid Soome džässikriitikute vaatevälja esimest korda 1943. aasta sügisel eestlastest muusikute-põgenike lainega, kui küüditamisest ja mobilisatsioonidest pääsenud džässmuusikud, kes ei tahtnud uuesti tutvust teha nõukogude korraga, pidid Eestist
tö olisrahutusi ja põjustanud isegi «sotsialistlikke vaateid». Eriti ohtlikest jutustustest, sealhulgas muidugi «Tasujast», esitab kuberner üemusele üsikasjalised sisukokkuvõted ja teeb koguni ettepaneku võmaluse korral teosed ara korjata, igatahes aga edaspidi taoliste kirjatö ode trükimine hoopis keelata («Hs apXMBa KH. C. B. LUaxoBCKoro», III, 1910, lk. 276 j.). Siseministri käul saatis trüiasjade peavalitsuse üem 2. detsembril 1892 Tartu üsiktsensorile eeskirja, milles keelatigi Baltimaade rahvaste vabadusvõtlust saksa orjastajate vastu kirjeldavate «bro-s uüide» avaldamine (prof. J. Depmanilt saaduid trüiasjade peavalitsuse arhiivi andmeil). 1893. a. peale lakkab eesti ajalooliste jutustuste ilmumine mõeks ajaks peaaegu täesti (väja arvatud üsikud poliitiliselt täesti «ohutud» katsetused). Ja mitte ainult uute teoste ilmumine, vaid ka varemilmunute kordustrüid --nii keelas tsensuur üalmägitud eeskirja põjal näteks 1899. a
annaabi.ee 
