seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul. Marju võib kuivatatult kasutada teena C-vitamiini allikana.
Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini;1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate. Altee juuri kasutatakse rõga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliiide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoctum Althaeae, teena ja siirupina - sirpuus Althaeae. Kasutatud kirjandus: "Eesti NSV ravimtaimed" Erkki Madi 10ü
Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist. Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse isegi mao ja soole haavandite ravimisel. Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees
Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral
Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 12 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise
perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning rabametsades · kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu
Taim ravib Koirohi Koirohuürt on omapärase lõhna ja väga mõru maitsega droog. Kasutatakse söögiisu tõstmiseks, maomahla ülehappesuse ning mao- ja sooltegaasi vähendamiseks. Samuti kõhulahtisuse, kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.1 klaasi keeva vee kohta võtta 1 teelusikatäis koirohuürti, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua 1/4 klaasi 3 korda päevas. Koirohuteega ei ole soovitatav liialdada, sest liigse tarvitamise korral on täheldatud maolihaste krampe ja peapööritust. Oskuslikul tarvitamisel on koirohi asendamatu ravim. Koirohuürt, palderjanijuured, piparmündilehed. Kõiki võrdsetes kogustes, võtta seguna 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua tühja kõhuga 1/4 klaasi 3 korda päevas kõhuvalu, kõhugaaside ja üldse seedehäirete korral või kui üldist rahustit. Koirohuürt, tedremaranajuured. Mõlemaid võetakse võrdsetes kogustes seguna 1 teelusikatäis...
Melon on soojanõudlikum ja vajab rohkem päikest ning kuivemat õhku kui kurk, seda tuleb arvestada, kui teda lavades kasvatatakse. Ka Eestis on kohati melonit lavas kasvatatud, sobivaim temperatuur on seejuures 25 kraadi ja õhu niiskus kuni 60%. Juurekael ja selle lähedal olev varreosa ei tohiks märjaks saada, sest need on väga õrnad mädaniku suhtes. Söögiks tarvitatakse meloneid valminult, mitte enne valmimist nagu kurke. Suurem osa süüakse värskelt, kuid kasutatakse ka kuivemalt, keedisena ja kompotina, kusjuures kompotile lisatakse haput puuviljamahla. Ka tehakse sukaadi, siirupit ja odavat meeasendajat. Maitsev on toorsalat majoneesiga. Värskelt dessertköögiviljana süües võib maitsestada suhkru, mee või ingveriga. Dessertmelon jaguneb mitmeks teisendirühmaks, neist tähtsamad on kantaluup-, armeri-, kassaba- ja zardmelonid. Kantaluupmelonid on algselt pärit Armeeniast. Ristisõdalased mungad kinkisid paavstile
kujundama. Kevadeti on hea pirnipuid pritsida magustoitude, keediste haiguste ja kahjurite vastu. jms valmistamiseks kasutatakse keedise, mahla, elee, kompoti jms valmistamise Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk, sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja toorelt, keedisena, multitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. kompotina, jookide-veinide Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. jms Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (3 - 5 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast
Õitseb mais ja juunis. Viljad valmivad augustis ja septembris ning püsivad talveni. Pohl paljuneb peaaegu ainult risoomiharudega vegetatiivselt, seemnetest tärganud taimi leidub väga harva niiskematel ja lagedamatel kohtadel. Kasutamine: pohla marjad sisaldavad soodsas vahekorras suhkruid, pektiinaineid ja orgaanilisi happeid (õun-, sidrun-, bensoe- jt. happeid). Bensoehappe sisalduse tõttu säilivad pohlad nii toorelt kui keedisena paremini kui teised meie marjad. Pohla lehed sisaldavad glükosiide ja parkaineid ning on kootava toimega; neid kasutatakse tee keetmiseks põiepõletike, kusepidamatuse, podagra ja mitmete teiste haiguste korral. KANARBIK - Calluna vulgaris nime tõlkimisel, saame: kalunein (kr.k) pühkima (luuaga), vulgaris (lad.k) harilik, tavaline. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: esineb põhilise liigina nõmmedel, nõmmemetsades ja kuivemates