....................................................9 6. Kasutatud kirjandus..........................................................................10 Sissejuhatus: Selles referaadis käsitlen tekstiilikiude. Aga mis on tekstiilikiud? Tekstiilikiud on painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste 2 tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale). http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk
punktides 19-44 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainetest valmistatud ribadest või kiledest ning mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks. Laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks.
nõudmiste kasvamisel riide järele piisavalt kiiresti sellele kohanduda. Kitsendustest vabanemise püüe nihutas tööstust põhja poole. Yorkshire'is ja Lancashire'is leidus veejõudu vanutamise otstarbeks ja kivisütt kangaste pesemiseks ning värvimiseks. 1750 hakati töötlema uut kiudainet - puuvilla. Selle jaoks vanad villase riide tootmise traditsioonid ei sobinud, vajati uut tehnikat. Nõudmine kedruse järele ületas varsti käsitsi ketrajate tööjõudluse. Varemgi oli tehtud katseid kasutada tekstiilitööstuses masinaid: sukakudumismasin ja Lombe'i siidiketramismasin (1719). Töötasid korralikult, kuid ei levinud, sest turg oli kitsas. Puuvillase riide tööstus avas võimaluse asendada käsitsitöö masinatööga. Har-greaves'i (1764), Arkwrighti (1769) ja Cromptoni (1779) ketrusma-sinad andsid inimkäte jõul
mille elektronid omavad teatud liikuvuse. Konjugeeritud süsteem võib oma ahelas omada ka S, N, ja O aatomeid. Selleks, et värviline lisand kaotaks oma värvuse, tuleb konjugeeritud süsteem lõhkuda. Kui oksüdeeritakse ühte kaksiksidet mingi oksüdeerijaga, tekivad karbonüülrühmad ja pika ahela konjugatsioon katkeb. oksüdeerimine -C=C- ----------------- -C=O + O=C- Kui seda teha molekuli mitmes kohas, kaotavad reaktsiooniproduktid oma värvuse, st. pleekuvad. Kangaste ja kedruse valgedust mõõdetakse fotomeetriliselt mõõteriistadega, mida nimetatakse leukomeetriteks. Etaloniks on kokkupressitud MgO pulbrist 17 ketas, Mille valgedus on 100. Tegelik valgendus toimub valgeduseni 85%, millest piisab. Kõrgema valgeduse saavutamisel kaasneb sellega tselluloosi enda destruktsioon, mis ei ole soovitatav. Oksüdeerunud tselluloos ei ole aluselises
annaabi.ee 
