kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasut. vesinikioonide konts-i neg logaritmi, mida nim vesinikeksponendiks: · pH = -log[H+]. pH · Ülesanded: · a) [H+] = 6,2 * 10-3 siis pH = -log(6,2 * 10-3) = 2,2; b) [H+] = 2,7 * 10-12 siis pH = -log(2,7 * 10-12) = 11,6 Vesilahuse pH · Neutraalseid (pH = 7) vesilahuseid annavad nn. tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jne.). Vesilahuse pH · Happelisi (pH 0...6) lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3 jne.). Vesilahuse pH · Aluselisi (pH 8...14) lahuseid annavad tugeva aluse ja nõrga happe soolad ( KCN, Na2CO3, jne.). pH · Tänan
vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Ained: SbCl3 lahus, konts. Soolhape, tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, CH3COONa, indikaatorid (mp, ff, universaalindikaatorpaber) Töövahendid: Katseklaaside komplekt.
Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I). Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II. Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, arvutatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Näiteks KClO4 on kaaliumi oksüdatsiooniaste I, hapniku oksüdatsiooniaste II ja kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 , O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil: SO2 S(IV), O(-II); NH3 N(-III), H(I). Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend
4. Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid (NaH), kus vesiniku oksüdatsiooniaste on -I. 5. Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. 6. Magneesiumi, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), tsingi ja kaadmiumi oksüdatsiooniaste ühendites on II. 7. Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, arvutatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Näiteks KClO4 on kaaliumi oksüdatsiooniaste I ja hapniku oksüdatsiooniaste -II. Kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. 8. Ioonilise sidemega binaarses ühendis võrdub elemendi oksüdatsiooniaste selle elemendi ioonilaenguga. 9. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 ,O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. 10. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil SIV O-II ;N-III HI 3
happelises ja leeliseses keskkonnas erinevat värvust. 1. Neutraalseid (pH = 7) vesilahuseid annavad tugeva aluse ja tugeva happe soolad pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jne.). pöördealaks. Soolad kui tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud: Tabel. Mõnede indikaatorite värvused happes ja aluses NaNO3 Na+ + NO3 Värvus Värvus Pöördeala, Indikaator
Ca(ClO)2 III HClO2 kloorishape kloritid - V HClO3 kloorhape kloraadid KClO3 (Berthollet’ sool), NaClO3 VII HClO4 perkloorhape perkloraadid KClO4, NaClO4, NH4ClO4 Cl hapnikuhapped: oksüdeerijad Oksüd.-astme suurenemisel happelised omadused tugevnevad Hüpokloorishape ja hüpokloritid Kloori lahustumisel vees. Ta reageerib osaliselt (ca 30% ulatuses) veega: (0) -I I Cl2 + H2O ↔ HCl + HClO Ilma HCl lisandita võib HClO saada näit
nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Oksohapete ja nende soolade kasutamine. Halogeenide oksohapped on seda tugevamad happed ja ka oksüdeerijad, mida suurem on halogeeni oksüdatsiooniaste. Hüpokloorishapet ja tema analooge (v.a HFO) saadakse halogeeni reaktsioonil veega. Halogeeni reaktsioonil külma leeliselahusega saadakse vastavaid hüpokloriteid, hüpobromiteid ja hüpojoditeid. Flour- praktikas kõige olulisem FClO3, mida saame reaktsioonil KClO4+2HF+SbF5FClO3+KSbF6+H2O. See on mürgine gaas, termiliselt püsiv. FClO (oa III)nõrk. FClO2 ja F3ClO (oa V)keskmise tugevusega. FClO3 ja F3ClO2 (oa VII)tugevad happed. Kloor- Cl2(g) + H2O(l) = HClO(aq) + HCl(aq). See on nõrk hape, tuntud vaid vesilahustes ja gaasina. Selle soolad on ebapüsivad ühendid, mis esinevad enamasti vesilahustes või kristallhüdraatidena. Cl2(g) + 2NaOH(aq) NaClO(aq) + NaCl(aq) + H2O(l). HOCl ioonsete hüpokloritite kiirus ning suund vesilahuses sõltub pH-st,
annaabi.ee 
