Valitseb tugev vaimsus, muusikast õhkub omanäolist tervendavat rahu. Tema helilooming on kõlanud paljudel festivalidel ja äratanud ülemaailmset tähelepanu. Seda on esitanud tunnustatud muusikud (dirigent P.Lilje, "Hilliard Ensemble","Cabasa Quartet",tsellist D.Geringas). Tüüri orkestrimuusika nimistus on esikohal tema sümfooniad. Neljas sümfoonia kannab nimetust ,,Magma" ja on pühendatud maailmakuulsale löökpillivirtuoosile Evelyn Glenniele. Algselt kavatseski helilooja luua kontserti löökpillidele, kuid teos kasvas sisult ja mastaapidelt sümfooniaks. Sümfooniaorkestrile on loodud ka ,,Searcing for Roots", ,,Zeitraum" (aegruum), ,,Exodus" (lad k rännak), Lepo Sumera mälestuseks loodud ,,Aditus" (lad k lähenemine). Teostest keelpilliorkestrile tõusevad esile omamoodi läbimurdeteoseks osutunud ,,Insula deserta" (lad k tühi saar), mida on korduvalt plaadistatud ja esitatud nüüdseks juba sadu kordi üle maailma,
see pole mingi programm, vaid väljendab pigem karakteerset tuuma." Suur osa Tüüri loomingust on sündinud muusikamaailma tippinterpreetide ja kollektiivide tellimusel, lähtudes nende võimetest ja kollektiivide konkreetsest koosseisust. Tüüri orkestrimuusika nimistus on esikohal tema sümfooniad (1984, 1987, 1997, 2002, 2005). Neljas sümfoonia kannab nimetust ,,Magma" ja on pühendatud maailmakuulsale löökpillivirtuoosile Evelyn Glenniele. Algselt kavatseski helilooja luua kontserti löökpillidele, kuid teos kasvas sisult ja mastaapidelt sümfooniaks. Sümfooniaorkestrile on loodud ka ,,Searcing for Roots", ,,Zeitraum" (aegruum, 1992), ,,Exodus" (lad k rännak, 1999), Lepo Sumera mälestuseks loodud ,,Aditus" (lad k lähenemine, 2000). Teostest keelpilliorkestrile tõusevad esile omamoodi läbimurdeteoseks osutunud ,,Insula deserta" (lad k tühi saar, 1989), mida on korduvalt plaadistatud ja esitatus
U. 60 a. e.Kr. sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe ehk triumviraadi, mille kohaselt lubasid nad üksteist toetada (konkureerisid kolm väejuhti ja riigimeest Roomas ). Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, s.o. Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Galliat vallutades põrkas Caesar kokku ka germaanlastega. Viimased ei suutnud roomlaste paremale sõjakunstile ja nende mehisusele vastu seista. Nad läksid tagasi Reini jõe taha. Gallialased aga omandasid roomlaste keele ja kombed ning jäid Rooma riigile truuks. Neis sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli oma
otsa ehitatud putkasse tuuakse 6-9 meetri pikkuse terava otsaga varda küljest üheldustraat. Vardaga elektriliselt ühendatud ja maast isoleeritud pingil seisev teadlane peaks proovima kas äikese ajal saab tema sõrmedest sädemeid. Franklin avaldas kirjas arvamust, et katse pole ohtlik. Kartliku teadlase jaoks lisas ta eraldi nõuande seista põrandal ja kastuada varda külge viivat traati mitte sõrmega, vaid isoleeritud käepideme külge kinnitatud ja teisest otsast maandatud traadiga. Nii kavatseski teha Vene akadeemik George Wilhelm Richmann 6. augustil (vana kalendri järgi 26.juulil) 1753.aastal Peterburis, küll mitte tornis, vaid enda koduses laboratooriumis. Katse lõppes Richmanni hukkumisega.Enne seda oli Franklini poolt soovitatud katse juba õnnelikult korda läinud ühel Prantsuse teadlasel ja 1752. aasta juunis ka Franklinil endal. Benjamin Franklin ( 1706-1790) on tuntud ka kui üks Ameerika Ühendriikide iseseisvumise juhtidest ja tema pilt ehib sajadollarilist rahatähte
lähemalt vaadates olid hallid majad, mis olid poolpõlenud, asus mere ääres, linna kohal kajakad, sõidavad trammid, päeval müüakse tänavanurkadel kaupa, õhtuti jäävad tänavad tühjaks, võid kohata roose müüvaid eakaid naisi (jutt Tallinnast?) 4. - võttis külmkapist toonikupudeli, lisaks oli kapis veel head paremat süüa, köök nägi üldse väga puhas ja ilus välja, kõik oli korralik, tekitas mt-s rüvetamistungi see kõik ära rikkuda ja segi paisata, kavatseski selle ellu viia 5. - enne köögiloo rääkimist, tundis mt, et peab Angelole ennem rääkima oma teistest kuritegudest, tahtis oma lugu jutustada, kuid tal polevat mingit lugu, mt-ga pole midagi juhtunud ja ta elu on olnud alati ühetaoline, tunnistab siiski, et vahel harva midagi juhtub ka, mõni sündmus nagu näiteks Angelo kohtamine 6. - otsustab Angelole enda nähtud maastikke kirjeldada - mt räägib oma ideaalmaastikust, see oleks rohune mererand, tühi, vastavalt aastaajale
annaabi.ee 
