Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud
illustreeris kaks raamatut. • Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt LOOMING 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd: • "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta) • "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) • "Virve" (1943, kuivnõel) • "Monika" (1942, metsotinto) • "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). • Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles.
Oli eesti avangardistlikmaalikunstnik, graafik ja pedagoog. Osales Pallase asutamises. Illustreeris raamatuid. ·Eduard Viiralt- 1898-1954. Oli eesti graafik. Ainsa eestlasena on ta maetud Pcre- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. ·Amandus Adamson- 1855-1929. Oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. ·Jaan Koort- vt eestpoolt ·Funktsionalism- on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama
Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose. On olemas nähtamatu käsi, mis suunab erinevaid huvisid nii, et tulemuseks on huvide harmoonia. Lähtudes oma arvamusest ühiskonna algraku, s. o inimese kohta, väidab Smith, et individualism ja omakasupüüdlikkus ei vii ühiskonda mitte kaosesse, vaid loob hoopis korra. Inimesed võivad liikuda küll mööda erinevaid teid, samas aga üksteist tahtmatult ja kavatsematult aidates ja toetades. „Rahvaste rikkuses” kirjutab Smith: kui kõik ajavad taga omakasu, saavutab ka ühiskondlik heaolu kõrgeima taseme. „Ta … ei kavatse töötada üldise heaolu hüvanguks ja ta ei tea ka, kui palju ta sellele üldisele hüvangule kaasa aitab …, ta taotleb ainult omaenda kasu, ja on siiski seejuures, nagu ka paljudel teistel juhtudel, juhitud nähtamatust käest, mis paneb ta töötama eesmärgil, mis pole kunagi olnud osaks tema kavatsustest”.
annaabi.ee 
