Tolerantsus on aga nagu Kronos, kes sööb oma lapsi ja lõpeb alati uue ja märksa rangema ühiskonnakorra tekkega. Meedia aga kajastab sõnumeid, olgu need siis kurjad või head- kirjas või pildis, rahvas talub kõike. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõnal tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita mõttekaaslasi kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas millestki rääkida või kirjutada, peegeldab tahes- tahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene ise on aga nende vägede peremees. Teame ju, et on kauneid ja hävitavaid sõnu ning nende kahe pooluse vahel veel lugematu hulk eri varjundeid
Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsiaalse teraapiaõppe ettavalmistuse läbinud õppeta. Teraapia eesmärgiks peaks olema psühholoogiline muutus, mis võib olla nii tahtlik, ette kavatsetud kui ka ette kavatsemata. Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad
Kontroll muutujate üle - kontrolli saab teostada otsese manipuleerimisega (sündmus A, mis peaks põhjustama tulemuse X kas esineb või mitte) 17. Muutujad eksperimendis (sõltumatud, sõltuvad, kontrollitavad, sekkuvad m.) Sõltumatud muutujad: Muudetav tegur Manipuleeritakse muutuse tekitamiseks Sõltuv muutuja: Mõõdetav käitumine Mõõdetakse mõjude selgitamiseks Kontrollitav muutuja: Hoitakse konstantsena Sekkuv muutuja: Ette kavatsemata tugevaid kõrvalmõjusid katsetulemustele 18. Muutujate kontroll: eksperimentaal- ja kontrolltingimus; eksperimentaal- ja kontrollgrupp; nullresultaat; lae- ja põrandaefektid. (loeng, õpik) Kontrolltingimus: Sõltuvate katsegruppidega katseplaan, millega eksperimentaalse tingimuse tulemust võrreldakse Kontrollgrupp: Kontrollgruppi ei mõjutata selliselt nagu eksp. gruppi, vaid esitatakse talle sõltumatu muutuja ainult teatud ühel, võrdleval tasemel.
Võimu-, õigus-, haridus-, majandus-, religiooniinstitutsioonid. (Ka kohtunik kui amet on institutsioon.) Sotsiaalse reaalsuse loomise protsess on pidev, aga mitte alati teadvustatud. Sotsiaalkonstruktivism sõnana tekitab ettekujutuse, et ,,keegi kusagil teadlikult midagi välja mõtleb", kuigi see nii pole. Paljud asjad muutuvad ettekavatsematult. (M. Weber: kapitalistlik ühiskonnakord sündis protestantliku eetika järjekindlal järgimisel ette kavatsemata.) Reformid ettekavatsetud, aga tagajärjed ei pruugi olla ennustatavad. Kuidas konstrueeritakse romantilist armastust? (kirjandus, filmid, muusika jne). Konstrueeritud sotsiaalsete vahenditega loodud armastus ei tähenda, et seda päriselt olemas pole. Armastuse tunne on ka päriselt olemas; konstrueerimine käib tunde pinnal. Kaasaegne kultuur mõtestab, väärtustab, õhutab seda tunnet, ärgitab inimesi seda otsima.